Üks suurimaid probleeme on ÜRO petlik legitiimsus. ÜRO peasekretär Kofi Annan, vanad Euroopa riigid ja ülejäänud ÜRO julgeolekunõukogu liikmed väidavad, et vaid julgeolekunõukogu heakskiit muudab igasuguse rahvusvahelise tegutsemise legitiimseks. Minu arvates teeb valitsuse tegevuse legitiimseks see, et see on demokraatlik ja tagab oma kodanikele põhiõigused.
USA seda ka teeb. Kuid julgeolekunõukogus on ka näiteks Venemaa, mida kontrollib endine KGB agent ? kui on olemas selline asi nagu ?endine KGB agent?. Samuti on seal Hiina, kommunistlik diktatuur. Ja meilt nõutakse, et enne kui me midagi ette võtame, peame me saama lurjuste, diktaatorite ja terroristide õnnistuse! Kuidas saab see ometi meie tegusid legitiimsemaks muuta?
ÜRO soodustab pigem sõdu kui rahu. See organisatsioon ei suuda enam milleski kokku leppida, mis puudutab rahu ja julgeoleku tagamist. ÜROst on saanud diplomaatia mülgas. Just sellega, et ÜRO ei astunud välja Saddam Husseini vastu, kes ei täitnud ÜRO resolutsioone, muutis ta rahumeelse lahenduse võimatuks. Praegu vaadatakse samamoodi mööda terroristlikust Iraanist.
Sellega, et ÜRO kukutas diplomaatia läbi, muutis ta sõjad tõenäolisemaks. USA presidendi George Bushi esimese ametiaja õppetund ongi see, et Ameerika diplomaatia, mida toetab USA sõjaline võimsus, töötab paremini väljaspool ÜROd. Kui tahad midagi korda saata, ära sega ÜROd asjasse.
Seoses programmiga ?Nafta toidu vastu? puhkenud skandaal näitab, et ÜRO on läbinisti korrumpeerunud. Tegemist on kõigi aegade kõige hullema finantsskandaali ja naha üle kõrvade tõmbamisega. Me ei saa ilmselt kunagi teada, kui palju raha iraaklastelt varastati.
Kuid absurdne on see, et ÜRO ei lase väljastpoolt tulevaid uurijaid, nagu USA Kongress, isegi dokumentidele ligi. See on sama hea, kui Enroni juhid teataksid justiitsministeeriumile, et nad uurivad oma probleeme ise ja ärgu teised sellega oma pead vaevaku.
Ometi poleks peasekretär Kofi Annani vallandamine lahendus. Kuigi Annan on selle ära teeninud, viiks see tähelepanu kõrvale peamistelt probleemidelt.
Samamoodi ei saa USA lihtsalt ÜROst uksi paugutades välja kõndida, sest meil on tarvis sidemeid liitlastega ning ka võimalust kohtuda vaenlastega. Kuid tasapisi tuleb tõsised otsused viia koos liitlastega ÜRO otsustamise alt välja. Nii loome aja jooksul sellise poliitilise kliima, kus maailma demokraatlikud riigid saavad ÜROst lahkuda ja meiega liituda, ilma et see tähendaks nende liidritele poliitilist enesetappu.