• OMX Baltic0,11%294,73
  • OMX Riga−0,02%916,74
  • OMX Tallinn−0,14%1 985,82
  • OMX Vilnius0,34%1 233,02
  • S&P 500−0,05%6 584,29
  • DOW 30−0,59%45 834,22
  • Nasdaq 0,44%22 141,1
  • FTSE 100−0,15%9 283,29
  • Nikkei 2250,89%44 768,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,77
  • OMX Baltic0,11%294,73
  • OMX Riga−0,02%916,74
  • OMX Tallinn−0,14%1 985,82
  • OMX Vilnius0,34%1 233,02
  • S&P 500−0,05%6 584,29
  • DOW 30−0,59%45 834,22
  • Nasdaq 0,44%22 141,1
  • FTSE 100−0,15%9 283,29
  • Nikkei 2250,89%44 768,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,77
  • 25.01.05, 08:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

EPL: Maamaks väheneb hüvitise võrra

Kui majandus- ning rahandusministeerium leiavad ühise keele, hakkavad 2006. aastast maa- ja korteriomanikud saama tehnorajatiste talumise hüvitist.
Majandusministeerium on seisukohal, et hüvitise peaks maamaksuga tasaarveldama maksu- ja tolliamet, et vältida liigset bürokraatiat, kirjutab Eesti Päevaleht.
Tehnorajatiste talumise hüvitamiskorda sätestava seaduseelnõu väljatöötamisega tegeleb majandusministeerium. Ministeeriumi hinnangul hakkavad ligi 800 000 kinnistuomanikku kõige varem järgmise aasta algusest saama kompensatsiooni näiteks nende maal laiuvate Eesti Energia elektriliinide, Eesti Gaasi trasside ja veel kuni paari tuhande ettevõtte kommunikatsioonide eest.
Hüvitise suurus peaks ministeeriumi hinnangul olema seotud maamaksuga, mille määrab kohalik omavalitsus, või maa maksustamisväärtusega. Maamaks võib olla 0,1?2,5 protsenti maa väärtusest, kuid rahandusministeerium soovib selle alammäära tõsta 1 protsendini maa väärtusest. Maa maksustamisväärtuse aluseks võtmise korral lähtutakse vahemikust 0,5?1,5 protsenti.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lisaks sellele hakkab hüvitis olenema ka maa sihtotstarbest, mille arvestamiseks töötatakse välja eraldi koefitsiendid. Näiteks linna ärimaa koefitsient on 15 korda suurem kui võsastunud ja sihtotstarbeta maal.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele