Hea koduveini tegemine nõuab kogemusi

Suvel Haapsalu veinikonkursil II koha saanud Viive Pärna sõnul ei pruugi koduveini tegemisel piirduda toormaterjali valikul vaid marjade või puuviljadega, sest veini saab teha peaaegu kõigest, mis käärima läheb. Pärna sõnade tõestuseks võib isegi põgusal otsimisel leida internetist sibula-, küüslaugu-, porgandi- ja kõrvitsaveini retsepte.

Kuigi Läänemaal elav Viive Pärna alustas koduveini tegemist seismajäänud moosidest ja kompottidest, tõdeb ta praegu, et neist õiget koduveini siiski ei saa ja läbikeedetud toormaterjali asemel oleks tark kasutada värskeid marju või puuvilju. Peale tavapäraste sõstra- ja puuviljaveinide on Pärna teinud koduveini ka näiteks arooniast ja toomingamarjadest. Praegugi mulksub kapi taga tänavuse veinikonkursi tarvis tomativein.

Siiski soovitab Pärna alustada kogenematul koduveinitegijal lihtsamatest retseptidest. ?Hea ja kindla tulemuse annab punane sõstar,? kinnitas Pärna ja lisas, et peale sõstarde saab kergema vaevaga teha veini veel põldmarjadest ning mustikatest.

Kui marju pole käepärast, saab hõlpsalt panna koduveini kokku valmiskomponentidest. Selle tarvis on puuviljad, marjad või ürdid kuivatatud 10% niiskuseni ja pandud kotikesse. Sellele lisatakse 25 liitrit vett ja veinipärm. Pärast 10?12päevast käärimist lastakse süsihappegaasid välja ja koduveinile lisatakse pärmipeataja, mis lõpetab käärimisprotsessi, ja selgitusaine.

Selliselt valmistatud veini võivad Otsuse kinnitusel juua isegi mao ülihappesuse käes vaevlevad inimesed, kes ei saa tervisehädade tõttu tavalist viinamarjaveini juua.

Keeda hilised porgandid (kuna neil on tugevam maitse) 8?9 liitris vees pehmeks. Kurna porgandid välja ja kalla keedu­vesi käärimisnõusse. Lisa purustatud nisu, rosinad, sidrunhape ja lahusta segusse 4 kg suhkrut. Lisa vett, et kokku oleks 20 l segu. Jälgi, et segu temperatuur oleks 20?25 °C.

Sega juurde ensüümid (pectolase), veinipärm (starkvinjäst) ja pärmitoitelahus (jästnäring). Loksuta tugevasti paar korda päevas. Pärast 1nädalast käärimist lahusta segusse ülejäänud suhkur. Kui segu peale tekib paks vahukord, tuleb see ära riisuda.

2,5 kg suhkrut lahusta 5 l kuumas vees. Lisa võililleõied, tükeldatud koorega sidrunid ja rosinad. Lisa vett, et kokku oleks 20 l segu. Jälgi, et segu temperatuur oleks 20?25 °C. Lahusta segusse EF 1 kotikese sisu. Loksuta või sega vähemalt 2 korda päevas. Nelja päeva pärast kurna õied, sidrunid ja rosinad välja ja lahusta puhtasse segusse ülejäänud suhkur. Lisa sooja vett, et kokku oleks 25 l segu.

2?5 nädala pärast on veini käärimine tõenäoliselt lõppenud ja kääritamistoru enam ei mulksu. Hüdromeetri näit peab olema +10...+25 kangetel veinidel ja lahjadel veinidel ?5...+5.

Kurna vein sifooni (vooliku) abil ühest nõust teise, et vabaneda sademest. Lisa käärimise peataja EF 2 ja loksuta või mikserda välja veinis olev süsihappegaas. Kolme päeva pärast, kui veini on vahetevahel loksutatud või mikserdatud, peaks kogu süsihappegaas väljas olema. Kui oled kindel, et kogu süsihappegaas on väljas, lisa selgitamisained. Seejärel pane vein jahedasse ruumi (10?15 °C) umbes nädalaks selginema. Seejärel võib veini villida väiksematesse pudelitesse.

Autor: Kristo Mäe