• OMX Baltic0,26%268,69
  • OMX Riga−0,7%871,9
  • OMX Tallinn−0,06%1 712,97
  • OMX Vilnius0,71%1 050,57
  • S&P 5000,61%6 086,49
  • DOW 300,69%45 014,04
  • Nasdaq 1,3%19 735,12
  • FTSE 100−0,08%8 328,75
  • Nikkei 2250,3%39 395,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%108
  • OMX Baltic0,26%268,69
  • OMX Riga−0,7%871,9
  • OMX Tallinn−0,06%1 712,97
  • OMX Vilnius0,71%1 050,57
  • S&P 5000,61%6 086,49
  • DOW 300,69%45 014,04
  • Nasdaq 1,3%19 735,12
  • FTSE 100−0,08%8 328,75
  • Nikkei 2250,3%39 395,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%108
  • 02.02.05, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Aprillis lõpeb maksude optimeerimine dividendide abil

Varsti ei ole võimalik teatud aktsiatehingute puhul tekkinud kahju teiste tehingute kasust maha arvata, ütles maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Dmitri Jegorov.
Vastav seaduse eelnõu valmis juba 2004. aastal, kuid esialgselt plaanitud jõustumise tähtaeg tänavu jaanuaris lükkus edasi aprilli. Rahandusministeeriumi andmetel peaks seadus jõustuma tänavu 1. aprillil.
Tallinna börsil on suured aktsiakäibed dividendi maksmise eelsetel ja järgsetel päevadel saanud aastate jooksul juba reegliks. Dividendide pealt tulumaksu maks­vatel välismaistel institutsionaalsetel investoritel on mõttekas dividendi maksmise ajaks oma aktsiad paariks päevaks Eesti eraisikust investoritele maha müüa, kes dividendidelt tulumaksu ei maksa.
Aktsiamüüja ei saa sel juhul dividende, kuid saab aktsiaid dividendimakse võrra hiljem odavamalt tagasi osta.
Aktsiaostja saab endale aga dividendid ja teenib aktsiate ostu-müügi pealt kahjumi, mille saab aasta lõpus kasumit teenitud aktsiatehingutest näiteks maha arvata.
Kui eraisik ostab aktsiate viimasel dividendiõiguslikul päeval 10 000 Eesti Telekomi aktsiat näiteks 113 krooniga ja müüb tagasi pärast dividendisaajate nimekirja fikseerimist sellele järgneval päeval 105 krooniga, siis ei teki tal maksukohustust, sest näiliselt sai ta kahju.
Tegelikult aga mitte, sest vahe 8 krooni makstakse talle välja dividendidena ning ta jääb nullkasumisse. Maksuametile saab ta aga näidata näilist kahjumit ja seoses sellega vähendada tulumaksukohustust teistelt aktsiatehingutelt.
Anonüümsust palunud investor ütles Äripäevale, et kui ta ostab aktsiaid enne dividendide maksmist ja müüb pärast, siis ei saa maksuamet siiski väita, et tehing on tehtud vaid maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil. Iga sellise tehingu sooritanud investor saab alati viidata sellele, et oleks aktsiat hoidnud, kui see oleks pärast dividendi tõusma hakanud, aga kui see kasvõi natuke langes, siis pani edasise languse hirmus positsiooni kinni.
?Kui maksuameti loogikat edasi arendada, siis tuleks kõik kahjumiga lõppenud tehingud lugeda maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil tehtuteks,? möönis investor.
Alates sellest aastast saavad investorid kahjumis aktsiatehingu pealt müümisel tehingutasu kahjule juurde liita, mis alandab pisut kahjumiga kaubelnud investori tulumaksukohustust.
Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata või kahjule juurde liita vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, ütles maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Dmitri Jegorov.
See muudatus viidi sisse eelmise aasta esimesest jaanuarist ja on rakendatav tulude deklareerimisel alates sellest aastast.
Muid suuri muudatusi seoses investori tulude deklareerimisega ei ole.
USA aktsiaturul interneti maaklerfirma Interactive Brokers vahendusel futuuridega kauplev Mudasilla talu peremees Kalle Kitsel tuleb paljude teiste seas kohe taas oma tulusid maksuametis deklareerima hakata ja selle seadusemuudatuse üle on tal väga hea meel.
?Varem Eesti maksuamet nagu ei lubanudki investoritel kahjumit saada, aga ühe aktiivse kaupleja jaoks on see väga loogiline protsess,? möönis Kits.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.12.24, 09:41
Maailma riikide võlapomm paisus 100 triljoni dollarini
Kui Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) soovitab riikidel rohkem kulutada ja laenu võtta, siis seda tehakse meeleldi. Kui aga tuleb soovitus võlgasid tagasi maksma hakata ning finantsšokkideks valmistuda, muutub organisatsioon riikide jaoks “pahatahtlikuks,” kirjutab ökonomist, fondijuht ning mitme raamatu autor Daniel Lacalle portaalis Mises Institute.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele