Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Meri Haapsalu ümber sobib uisutajatele

    Uisumatkaja jaoks on saabunud ideaalne hetk, mida võib oodata aastaid ? jää on peegelsile, lumeta ja tihke, sellel saab allatuult edasi praktiliselt lihaseid pingutamata. Esimese adrenaliiniannuse saame uisumatkale minnes Läänemaal Paralepa rannas, kui seikleja.com?i matkajuht Bert juhendab nagu stjuuard lennukis, mida teha hädaolukorra puhul. Antud juhul on siis selleks olukorraks kukkumine läbi jää. Kui hakkate läbi vajuma, siis välja ronige samast suunast, kust sisse kukkusite, juhendab Bert. ?Varuriided paneme veekindlasse kotti, millesse jääb ka natuke õhku. See aitab pinnal hoida,? lisab ta.
    Ehkki kogu sissejuhatav jutt jätab mulje, nagu oleks vettekukkumine suhteliselt kindel, pole jäämatkal see siiski eriti tihti juhtuv õnnetus. Eesti jäämatkadel polegi seni juhtunud. Siiski antakse veel peale ujuva koti igaühele kaela jäänaasklid ja vile.
    Lõuna-Rootsis passivad sajad pered hetke, mil merele tuleb esimene sile jää, see on jäämatkaja unistus. Kuus sentimeetrit on piisav, et inimest kanda. Kümme sentimeetrit jää paksust tähendab seda, et loomulikult minnakse merele ? seal on avarust, suuremad vahemaad ja igatpidi põnevam. Nii astumegi libedale jääle ? see on tõesti libe, väga mõnusalt libe. Klaassile, nii kaugele kui silm ulatub.
    Rootsis ei kannata uisumatkajad oodata jää paksenemist, seal on see tõeline rahvasport, räägib Bert üle kaldaäärse prao astudes. ?Juba mõne sentimeetriga minnakse jääle. Perega,? täpsustab ta.
    Passime jalga spetsiaalseid matkauiske, mida mõistagi toodetakse samuti Rootsis. Tavalise matkasaapa alla käivad sirge teraga uisud kinnitatakse rihmadega. On ka suusaklambriga kinnitatavaid. Jää on tume, mis eemalt jätab mulje, nagu oleks paljas vesi. Aga ei ole ? kõik on kõva ja peagi leiame ka esimese ?jääkuulutaja?, kes meie sõnu kinnitab.
    ?Jääkuulutaja? on moodsa soome kelguga avamerelt saabuv jääpurjetajate treener. Tal on kaasas akutrell ja mõõtepulk. Käis jää paksust mõõtmas. Treener kinnitab meie matkajuhtide sõnu, et jää on paks, kuid Hobulaiu poole sõita väga ei soovita. ?Käisin sealpool vaatamas, jää läheb imelikuks, sinna peale minna ei julgenud,? näitab ta avamere poole. Jätame meelde ja kihutame allatuult otse Noarootsi. Tuul paisub tormiks ja kiirused on suured, üksikud lumelapid mõjuvad tõelise pidurina. Nii mõnigi saab külje valgeks ? ja hiljem siniseks. Jääle kukkuda on valus.
    Tuul ja sile jää viivad meid Paralepa rannast Noarootsi peaaegu 20 minutiga. GPS näitab parimatel hetkedel 20 km/h. Sellise kiirusega pole hea lumekuhja või jääprakku sattuda. Õnneks on pragusid vähe.
    Tagasitulek nii libedalt ei lähe, sest Haapsalu külje alla tuleb juba tugevas vastutuules rühkida. Jõuame sadamasse, kus meid tervitab ?Welcome to Haapsalu? silt. Uisutame poide vahelt läbi, eemalt paistab kuursaal ja T?aikovski pink. Hokimängijad sahistavad lumest puhtaks lükatud platsil otse kuursaali seina ääres, kuid kaldaäärne jää ei anna võrreldagi avamere omaga. Kalda ääres on krobeline ja lund täis. Teeme teepausi.
    Torm sunnib meid plaane natuke muutma ja ümber Haapsalu sõitmise asemel lõikame kuursaali juurest Paralepa randa otse läbi Väikse Viigi. Kuna tegemist pole ettemääratud teekonna läbimisega, siis läheme vaatama, kuhumaani jää on välja jõudnud. Võtame rannast suuna Pullapääle, avamere poole. Kõikjal laiub ideaalne jää, mis paistab ulatuvat silmapiirini. Hobulaid läheneb, kuid Bert peatub siiski Pullapää tipu lähedal ja arvab, et on aeg tagasi minna.
    Kui aga külma jätkub, siis on uisuga võimalik peagi hakata külastama ka väikesaari. Iga miinuskraadise päevaga hiilib jää aina kaugemale avamere poole. Avaruse-elamus ja täiesti uutmoodi maastikud, mida meri talvel pakub, viib mõtted teisele planeedile.
  • Hetkel kuum
Pärtel-Peeter Pere: rohepööre sunnib meid riske võtma, aga tegutseda tuleb
Puhtast energiast ei piisa selleks, et inimeste majandustegevus mahuks looduse piiridesse. Kui me ei tegutse, kallineb igapäevaelu, halveneb inimeste tervis ning jääme maha rahvusvahelises konkurentsis, kirjutab Rohetiigri ehituse teekaardi peatoimetaja, riigikogu liige Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond).
Puhtast energiast ei piisa selleks, et inimeste majandustegevus mahuks looduse piiridesse. Kui me ei tegutse, kallineb igapäevaelu, halveneb inimeste tervis ning jääme maha rahvusvahelises konkurentsis, kirjutab Rohetiigri ehituse teekaardi peatoimetaja, riigikogu liige Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond).
Rait Kondor: Reformierakond meenutagu oma ideelist alustala
Kui ettevõtjad näevad, et nende küsitud hinnaga on piisavalt ostjaid, siis nad ei pea hinda langetama hakkama, kui konkurentsiolukord seda ei tingi, kirjutab INVL Eesti investeerimisstrateeg Rait Kondor vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui ettevõtjad näevad, et nende küsitud hinnaga on piisavalt ostjaid, siis nad ei pea hinda langetama hakkama, kui konkurentsiolukord seda ei tingi, kirjutab INVL Eesti investeerimisstrateeg Rait Kondor vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Investorite huvi DelfinGroupi aktsiate vastu ületas pakkumist
DelfinGroupi suuromanike müüdud aktsiate vastu oli investorite huvi suur ning kokku märkis 2915 investorit 5,2 miljonit aktsiat ehk pakkumine märgiti 1,12kordselt üle.
DelfinGroupi suuromanike müüdud aktsiate vastu oli investorite huvi suur ning kokku märkis 2915 investorit 5,2 miljonit aktsiat ehk pakkumine märgiti 1,12kordselt üle.
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Uuring: onupojapoliitikat küll märgatakse, ent vilet puhuda ei söandata
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Raadiohitid: ehitusturu langus ja tööriistad finantsvabaduseks
Lõppeva nädala kuulamiste edetabelisse jõudsid saated, mis rääkisid ehitusturu langusest, päikesepaneelidesse investeerimisest, Hiina mõjuvõimust Euroopas, investeerimise tööriistadest ja Euroopasse teel olevast võlakriisist.
Lõppeva nädala kuulamiste edetabelisse jõudsid saated, mis rääkisid ehitusturu langusest, päikesepaneelidesse investeerimisest, Hiina mõjuvõimust Euroopas, investeerimise tööriistadest ja Euroopasse teel olevast võlakriisist.
Raadiohommikus: kriisid-kriisid-kriisid naftaturul, Põhjamaade majanduses ja arenenud maailma demograafias
Äripäeva raadiohommikus vaatame otsa nädalavahetusel toimunud naftakartell OPEC+ kohtumisele – kes ja kui palju sel aastal musta kulda maa seest välja võtab? Samuti püüame aru saada, mis toimub Soome ja Rootsi majanduses. Ning vaatleme ka globaalset demograafiat – mida see meile järgnevatel kümnenditel ennustab?
Äripäeva raadiohommikus vaatame otsa nädalavahetusel toimunud naftakartell OPEC+ kohtumisele – kes ja kui palju sel aastal musta kulda maa seest välja võtab? Samuti püüame aru saada, mis toimub Soome ja Rootsi majanduses. Ning vaatleme ka globaalset demograafiat – mida see meile järgnevatel kümnenditel ennustab?
"Vene maja" Raekoja platsil. Jegorovi maja ja selle omaniku lugu
Venemaal Arhangelski oblastis Pljesjetskaja jaama lähedal asuvates metsades ja soodes kohtab aeg-ajalt roostes okastraati, mädanenud kasarmuid ja vanadusest kokku varisenud vahitorne. Kõik see on Oneglagi – stalinliku Gulagi süsteemi ühe laagri – sünge pärand.
Venemaal Arhangelski oblastis Pljesjetskaja jaama lähedal asuvates metsades ja soodes kohtab aeg-ajalt roostes okastraati, mädanenud kasarmuid ja vanadusest kokku varisenud vahitorne. Kõik see on Oneglagi – stalinliku Gulagi süsteemi ühe laagri – sünge pärand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.