Rohelisele energiale näidatakse punast tuld

Eilne Virumaa ajaleht kirjutas, et Kundat külastas suurärimees Jüri Mõis, kes tundvat huvi sinna tuulepargi rajamise vastu.

?No ma ütlen kohe ära, et seal (eilses Virumaa Teataja artiklis ?Jüri Mõis rajab Kundasse tuuleparki? ? toim.) oli faktiviga, Meta-Eks ei ole sellega kuidagi seotud,? ütles Mõis, kuuldes, et juttu tuleb Kunda tuulepargist. ?See on Oceanside?i projekt.? Aga kas te olete seal osaline? ?Jah, ma olen seal aktsionär... Ma olen seal investor läbi oma investeerimisfirma,? selgitas Mõis.

Oceanside OÜ on Krediidiinfo andmetel 8. detsembril 2004 registrisse kantud ettevõte, mille juhatusse kuulub 4. jaanuarist Jaan Tepp. Ettevõtte registreeritud tegevusaladeks on energeetikaalased konsultatsioonid, taastuvenergia tootmine kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil ja selle müük.

Alates 15. detsembrist 2004 kuuluvad osaühingu nõukokku Kerttu Olmann-Mõis, Jüri Mõis ja Kalle Kiigske, osanikud on alates 14. detsembrist Jüri Mõisa firma JMB Investeeringud AS ja OÜ Beta-Est Holdings. 2001. aastal loodud OÜ Beta-Est Holdings asutaja, osanik ja juhatuse liige on Jaan Tepp, kes on ka Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni esimees.

Tepp ei tahtnud projektist rääkida, öeldes vaid, et Kunda projekt on veel väga toores. ?See on paberil, teeme alles luuret,? ütles Tepp, kuid mainis, et on juba alates möödunud aasta aprillist Kundas tuult mõõtnud ning saab praeguseks kogunenud andmetele tuginedes öelda, et sinna saab tuulikuid püsti panna ja projekt tuleb rahaliselt ots otsaga kokku. ?Kui saaks süsihappegaasikaubanduse ka, saaks kasumitki,? viitas Tepp võimalusele hakata kauplema kasvuhoonegaaside kvootidega.

Seevastu Toilasse tuuleparki rajava OÜ Est Wind Power (EWP) juhatuse liige Harry Raudvere ütles eile, et kogu plaanitavale tuuleenergiale ei jätku Eestis turgu. Nimelt muutus jaanuaris energiaturu seadus, mistõttu Eesti Energia kohustub kokku ostma tuuleenergiat vaid võrgukadude jagu. Varem olid mahud palju suuremad ja seda lubasid ka Euroopa Liidu seadused. Raudvere lisas, et kui see nii jääb, läheb tema riigi vastu kohtusse, sest on kahe aasta jooksul tehtud investeeringute pärast mures, kokku on EWP projekti maksumus miljard krooni. ?Valitsus on petnud Euroopa Liitu ja meid, kui piirab tuulenergia kokkuostu,? sõnas ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel selgitas, et kuna Eesti Energia kui võrguettevõtja ei saa seaduse järgi rohkem alternatiivset energiat kokku osta kui võrgukadude jaoks, siis peab need mahud kuidagi fikseerima. Mõni aasta tagasi tehti seda sellega, et tuuleenergiale kehtestati ebasoodne ja madal kokkuostuhind lootuses, et see tõrjub osa ettevõtjaid ärist eemale. Kuid Kiseli sõnul seda ei juhtunud.

Seepärast tegeleb ministeeriumi töögrupp praegu seadusemuudatusega, millega fikseeritakse need mahud, mida Eesti Energia hakkab tuuleparkidelt ostma. Mahud on Kiseli sõnul arvestatud praeguste tuulikuprojektide põhjal ning uutele tulijatele ruumi eriti pole.

?Ei, esiteks ma ei usu seda juttu,? oli Mõisa esimene reaktsioon, kuuldes ministeeriumi kavast kärpida ostetava tuuleenergia mahtu. ?Ja teiseks ? siis me ei ehita, kui ei osteta!?

?Kui need praegused ehitatavad tuulikud kõik valmis saavad, siis on säästva energia osa 1% Eesti tarbimisest, aga riik on ju ammu lubanud et aastaks 2010 moodustab selle osa 5,1%, nii et ma ei usu seda juttu üldse, mis te mulle praegu räägite,? ütles Mõis.