- OMX Baltic−0,05%317,98
- OMX Riga0,15%956,07
- OMX Tallinn−0,28%2 199,74
- OMX Vilnius−0,16%1 498,45
- S&P 5001,61%7 773,85
- DOW 300,81%52 102,71
- Nasdaq 2,33%27 139,44
- FTSE 1000,75%10 739,01
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,04
- OMX Baltic−0,05%317,98
- OMX Riga0,15%956,07
- OMX Tallinn−0,28%2 199,74
- OMX Vilnius−0,16%1 498,45
- S&P 5001,61%7 773,85
- DOW 300,81%52 102,71
- Nasdaq 2,33%27 139,44
- FTSE 1000,75%10 739,01
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kohalik jäätmete ümbertöötlemine lapsekingades
?Kõike on võimalik teha, kuid kas kõike on mõttekas teha?? küsib keskkonnaministeeriumi tehno- ja infokeskuse jäätmeekspert Matti Viisimaa, kommenteerides taaskasutamisse minevate jäätmete osa võimalikku suurenemist tulevikus. ?Kasutades ühte materjali üha uuesti, muutub ka selle kvaliteet ning mitte paremuse suunas,? lisab Viisimaa.
Eesti probleem on väiksus. Ringlusse võtmise mastaabid on nii tühised, et plastpudelist uue tegemine ei tasu end ära. ?Tootmine läheks lihtsalt liiga kalliks,? nendib Viisimaa.
Sellepärast on ka vähe teisese toorme töötlejaid. ?Näiteks vanapaberit leiaks küll, kuid Eesti ainukese paberitootja, Räpina paberivabriku võimsus ei ole piisavalt suur,? räägib Viisimaa. Räpina paberivabriku kodulehekülje andmetel käitleb ettevõte praegu 1000 tonni paberjäätmeid aastas, mis moodustab vaid 8,3% 12 000 tonnist kokku kogutud paberjäätmetest. Räpinal on plaanis tootmisvõimsust suurendada, kuid Eesti jaoks jääb sellest väheseks. ?Rääkides vanapaberist, on probleem ka kogumiskonteinerite vähesus. Tallinnas on vanapaberikonteinerid kohustuslikud vaid teatud suurusega elamutele,? toob Viisimaa näite.
Praegu on Eesti firmadel kõige otstarbekam olla esmane töötleja ning siis materjal mujale eksportida. Seda eriti jäätmeliikide osas, mille kogumise ja sorteerimise kulud on väiksemad kui teisese toorme või energiaallika müügist saadavad tulud. Tulude suurus sõltub suures osas maailmaturu hindadest: näiteks sorteeritud metallijäätmeid ja ka plastijäätmed on tulus eksportida.
Peamiseks valukohaks jäätmete taaskasutamisse toomises on fakt, et sellega tegelevad firmad tegutsevad samades tingimustes teiste ettevõtetega, kuid jäätmetel on oma spetsiifika. Kvaliteedi saavutamiseks tehtavad kulutused võivad suuresti erineda tavalist toorainet kasutava konkureeriva ettevõtte omast. Riik ei saa siin otsese doteerimisega vahele tulla, kuid probleemi aitab leevendada tootjavastutus ning tagatisrahasüsteem.
OÜ Slops on jäätmekäitlusettevõte, mis võtab vastu ehitusjäätmeid, asfalti, pinnast, kivimeid ning vanu rehve. Selleks, et jäämetest lahti saada, tuleb OÜ-le Slops nende käitlemise eest maksta väravatasu. Umbes pool sisse toodud jäätmetest läheb ladestamisele ning teine taaskasutusse. ?Taaskasutamise osa tuleb ots otsaga kokku. Kasumi teenime hoopis jäätmete ladestamisest,? räägib OÜ Slops juhatuse liige Aap Mumme.
AS Järvakandi Klaas on ainuke ettevõte Eestis, mis tegeleb klaastaarast tekkiva klaasipuru ümbertöötlemisega. Kui 13 aastat tagasi pidi Järvakandi Klaas ise klaasi kokku korjama, siis nüüd ostetakse eelsorteeritud klaas jäätmekäitlejatelt.
Ettevõtte kasumlikkuse kohta ütleb ASi Järvakandi Klaas juhatuse liige Andres Luhtoja, et tootmine tasub end ära ainult juhul, kui klaasipuru ostuhind jääb madalamaks kui esmastest toorainetest sulatatud klaasi tonni hind.
Klaasipuru taaskasutajana on Järvakandi klaasitehasel praegu kaks olulist mureküsimust. Esimene on see, et värvitut ja pruuni klaastaarapuru, millest toodetud pudelitel on suur turg, leidub vähe, samas ? klaasipuru import osutub liiga kulukaks. Teine mure on, et kuigi Eestisse on rohkesti imporditud rohelist klaasi (veinid, ?ampused, õlu), ei ole turul taara tootmise otstarbekuse seisukohalt piisavalt palju rohelise klaasi villijaid.
?Seni oleme ikkagi rohelist klaasi kokku ostnud lootuses, et saame realiseerida ka sellisest materjalist toodangut, kuid klaasipuru kokkuostuhindade tõustes seda enam plaanis teha ei ole,? räägib Luhtoja. Kokkuostuhindade tõus ongi Järvakandi Klaasi suurim probleem, mille lahendaks riigi toetus jäätmekäitlejatele, et nood ei peaks hindu tõstma.
?Mida rohkem me taaskasutamisse suuname, seda kauem ettevõte vastu peab, sest siis jääb rohkem ruumi selliste materjalide ladestamiseks, mida taaskasutada ei anna,? põhjendab Aap Mumme jäätmete ümbertöötlemise vajalikkust.
Vanametalli käitlemisega tegeleva ASi Kuusakoski käive jääb 0,5 ja 1 miljardi krooni vahele. Suurele käibele aitab kaasa lai tegevusvaldkond, käideldakse kõike, alates vanametallist ja lõpetades fotokemikaalidega. Metalli ja akusid AS Kuusakoski ostab, kuid rehvide ja elektroonika vastuvõtmise eest peab maksma tooja.
?Seadus muutub, kuid eeskirja ei ole. Aga ilma kirjelduseta on raske seadust täita,? nendib ASi Kuusakoski juhatuse esimees Ilmar Jõgi, avaldades soovi, et riik pööraks rohkem tähelepanu mitteametlike metallikäitlejate tegevuse lõpetamisele.
Seotud lood
Hetkel kuum
Hetkel kuum
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
Tagasi Äripäeva esilehele