Eesti Töötukassa sai jaanuarikuus 1100 töötuskindlustushüvitise taotlust. Võrreldes 2004. aasta jaanuarikuuga laekus 564 avaldust vähem.
Uutest tööotsijatest kvalifitseerus töötuskindlustushüvitisele 21,8 %, 2004. aastal said töötuskindlustushüvitist keskmiselt 24,8% uutest töötutest, teatas Töötukassa.
1100 töötuskindlustuse taotlusest laekus 291 Tallinnast, 199 Ida-Virumaalt, 130 Harjumaalt, 96 Tartust, 82 Pärnust, 44 Viljandist, 41 Saaremaalt, 30 Võrumaalt, 28 Lääne-Virumaalt ja Põlvast, 25 Hiiumaalt, 24 Järvamaalt ja Valgamaalt, 23 Jõgevamaalt, 20 Raplamaalt ja 15 Läänemaalt.Töötukassa rahuldas jaanuaris taotlusi kogusummas 14,5 miljonit krooni. Määratud hüvitiste keskmiseks suuruseks oli 2701 krooni. Maksimaalne töötuskindlustushüvitis sel aastal on 8045 krooni.
2004. aastal sai Eesti Töötukassa 12021 töötuskindlustushüvitise taotlust, mis oli 16% rohkem kui 2003. aastal. Nendest rahuldamata jäeti 236 taotlust. Enim laekus taotlusi Tallinnast - 3608 taotlust (30% taotluste koguhulgast), järgnesid Ida-Virumaal 2132 taotlusega (17%) ja Pärnumaa 1146 taotlusega (9 %). Tööhõiveametites oli keskmiselt ühes kuus registreeritud 37431 tööotsijat. Töötuskindlustushüvitist sai keskmiselt 5355 ja töötu abiraha 14595 tööotsijat kuus. Keskmine töötuskindlustushüvitis oli eelmisel aastal 2439 krooni.
Töötuskindlustushüvitise saajate keskmine palk 2004. aasta andmete järgi oli 5353 krooni. Maksimaalne töötuskindlustushüvitis eelmisel aastal oli 7786 krooni, mida sai 3% hüvitise saajatest.
2004. aasta andmetel oli hüvitise saajatest 52% naised ja 48% mehed, keskmine vanus oli nii naiste kui ka meeste hulgas 43 aastat. Töötuskindlustushüvitise saajate hulgast suurim hulk (1421) inimesi olid 50-54 aastased, 1335 inimest olid 45-49 aastased ja 1129 inimest 40-44 aastased. Noorimatest hüvitisesaajatest 580 inimest olid 25-29 aastased ja alla 25 aastaseid hüvitisesaajaid oli vaid 307.
Töötuskindlustushüvitise saajate töösuhte lõpetamise peamine põhjus eelmisel aastal oli koondamine (54% hüvitise saajatest) ja tähtajalise töölepingu lõppemine (23% hüvitise saajatest). Lisaks veel asutuse likvideerimine, pankrott ning tööandja poolne kohustuste rikkumine (kokku 15% hüvitise saajatest).
Töötuskindlustushüvitiseks määrati 2004. aastal 131 miljonit krooni. Lisaks tasus Töötukassa töötuskindlustushüvitise saajate eest 13 protsenti ravikindlustust, mis tagab hüvitisesaajatele kehtiva tervisekindlustuse. Käesoleval aastal prognoosib Töötukassa töötuskindlustushüvitiste väljamakseteks kuni 163 miljonit krooni.
Seotud lood
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.