• OMX Baltic0,24%300,73
  • OMX Riga−0,22%891
  • OMX Tallinn−0,26%2 063,15
  • OMX Vilnius0,43%1 207,58
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,66
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,27
  • OMX Baltic0,24%300,73
  • OMX Riga−0,22%891
  • OMX Tallinn−0,26%2 063,15
  • OMX Vilnius0,43%1 207,58
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,66
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,27
  • 11.02.05, 09:46
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Hansapanga kasvumootoriks oli jätkuvalt laenukasv

Hansapanga kasvumootoriks IV kvartalis oli jätkuvalt laenukasv, seda eraisikute segmendis, teatas Hansapank börsile.
Kui 2003. aasta neljandas kvartalis sai Hansapanga Leedu äriüksus 18,7 miljoni krooni suuruse kahjumi, siis 2004. aasta samal perioodil teeniti 95,4 miljoni kroonina kasum. Eesti äriüksuse kasum kasvas aastaga 30 protsendi võrra 528,9 mln kroonini, kuid sellest tulemusest ligi 78,2 mln krooni teeniti provisjonide tagasikandmisest. Ilma provisjonide tagasikandmiseta oleks Eesti äriüksuse kasum kasvanud aastaga 11 protsenti. Läti äriüksuse puhaskasum kasvas aastaga 46 protsendi võrra 139,3 mln kroonile. Venemaa
äriüksuse kasum vähenes tegevuse laiendamisega ja panga käivitamisega seotud kulude tõttu 32,9 mln kroonilt 20,3 mln kroonile.
Grupi kogutulud ulatusid mullu neljandas kvartalis 1,75 mld kroonini, kasvades kvartaliga neli protsenti ning aastaga 22 protsenti. Kasvu peamisteks allikateks olid jätkuvalt kiire laenukasv ning pangateenuste aktiivsem kasutamine klientide poolt. Neljanda kvartali jooksul suurenes Grupi laenuportfelli maht 8,5 protsendi võrra 92,3 mld kroonin. Ligi pool kasvust tuli eraisikute laenudest. Kvartali jooksul sõlmisid kliendid pangaga ligi 6000 uut eluasemelaenu lepingut ja üle 20 tuhande krediitkaardi lepingu. Tänu laenukasvule suurenes puhas intressitulu aastaga 21 protsendi võrra ning

Artikkel jätkub pärast reklaami

kvartaliga nelja protsendi võrra 1,01 mld kroonini. Samas jätkub laenuportfelli keskmise tootluse langus, mistõttu intressitulude kasvutempo jääb alla laenude vastavale näitajale. Laenude keskmine tootlus alanes neljanda kvartali jooksul 0,11 protsendipunkti võrra 5,81 protsendile. Puhas intressimarginaal langes samal ajal 0,08 protsendipunkti võrra 3,22 protsendile. Viimast mõjutas negatiivselt ka oktoobris sõlmitud 750 miljoni eurone (11,7 mld kroonine) võlakirjaleping, mis suurendas võlakirjade intressikulu kvartaliga 35 protsendi võrra.
Grupi hoiuste maht suurenes neljandas kvartalis nelja protsendi võrra 78,2 mld kroonini. Pool kasvust tuli Leedu äriüksusest, kus hoiused kasvasid viimase kvartali jooksul kahe mld krooni võrra, ning ülejäänud pool võrdselt Eesti ja Läti äriüksustest. Kuna hoiuste
keskmine intressimäär tõusis neljandas kvartalis mõnevõrra, suurenes hoiuste intressikulu kvartaliga 10 protsenti. Aastaga kasvas hoiuste maht 22 protsendi võrra ning intressikulu kuue protsendi võrra.
Puhas teenustasutulu kasvas aastaga 20 protsendi võrra ning kvartaliga 9 protsendi võrra
513 mln kroonini. Keskmisest kiirem kvartaalne kasv on osaliselt tingitud pangateenuste aktiivsemast kasutamisest aasta lõpukuudel, seda eriti arvelduste osas. Teenustasutulu 20 protsendiline kasv on aeglasem nii laenude kui ka pangatehingute arvu ja mahu kasvust.
Kõige kiirem kasv oli nii viimase kvartali kui ka aasta jooksul väärtpaberite müügi ja haldamisega ning investeerimistoodetega seotud tasudes, mis suurenesid aastaga 64 protsendi võrra ning kvartaliga 29 protsendi võrra 56,3 mln kroonini. Praegu moodustavad antud tasud kogu teenustasutulust veel alla 10 protsendi, kuid arvestades investeerimise
kasvavat populaarsust ning edukat pensionireformi kõigis kolmes Balti riigis, on nende kasvupotentsiaal suur. Laenamisega seotud tasude maht kasvas kvartaliga 15 protsendi võrra ning aastaga 26 protsendi võrra 165,9 mln kroonini. Arvelduste (sularahatehingud ning ülekanded) teenustasutulu suurenes kolmanda kvartaliga võrreldes kümne protsendi võrra ning aastaga 19 protsendi võrra 167,4 mln kroonini.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 9 p 20 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele