Hansapanga kasvumootoriks oli jätkuvalt laenukasv

Kui 2003. aasta neljandas kvartalis sai Hansapanga Leedu äriüksus 18,7 miljoni krooni suuruse kahjumi, siis 2004. aasta samal perioodil teeniti 95,4 miljoni kroonina kasum. Eesti äriüksuse kasum kasvas aastaga 30 protsendi võrra 528,9 mln kroonini, kuid sellest tulemusest ligi 78,2 mln krooni teeniti provisjonide tagasikandmisest. Ilma provisjonide tagasikandmiseta oleks Eesti äriüksuse kasum kasvanud aastaga 11 protsenti. Läti äriüksuse puhaskasum kasvas aastaga 46 protsendi võrra 139,3 mln kroonile. Venemaa

äriüksuse kasum vähenes tegevuse laiendamisega ja panga käivitamisega seotud kulude tõttu 32,9 mln kroonilt 20,3 mln kroonile.

Grupi kogutulud ulatusid mullu neljandas kvartalis 1,75 mld kroonini, kasvades kvartaliga neli protsenti ning aastaga 22 protsenti. Kasvu peamisteks allikateks olid jätkuvalt kiire laenukasv ning pangateenuste aktiivsem kasutamine klientide poolt. Neljanda kvartali jooksul suurenes Grupi laenuportfelli maht 8,5 protsendi võrra 92,3 mld kroonin. Ligi pool kasvust tuli eraisikute laenudest. Kvartali jooksul sõlmisid kliendid pangaga ligi 6000 uut eluasemelaenu lepingut ja üle 20 tuhande krediitkaardi lepingu. Tänu laenukasvule suurenes puhas intressitulu aastaga 21 protsendi võrra ning

kvartaliga nelja protsendi võrra 1,01 mld kroonini. Samas jätkub laenuportfelli keskmise tootluse langus, mistõttu intressitulude kasvutempo jääb alla laenude vastavale näitajale. Laenude keskmine tootlus alanes neljanda kvartali jooksul 0,11 protsendipunkti võrra 5,81 protsendile. Puhas intressimarginaal langes samal ajal 0,08 protsendipunkti võrra 3,22 protsendile. Viimast mõjutas negatiivselt ka oktoobris sõlmitud 750 miljoni eurone (11,7 mld kroonine) võlakirjaleping, mis suurendas võlakirjade intressikulu kvartaliga 35 protsendi võrra.

Grupi hoiuste maht suurenes neljandas kvartalis nelja protsendi võrra 78,2 mld kroonini. Pool kasvust tuli Leedu äriüksusest, kus hoiused kasvasid viimase kvartali jooksul kahe mld krooni võrra, ning ülejäänud pool võrdselt Eesti ja Läti äriüksustest. Kuna hoiuste

keskmine intressimäär tõusis neljandas kvartalis mõnevõrra, suurenes hoiuste intressikulu kvartaliga 10 protsenti. Aastaga kasvas hoiuste maht 22 protsendi võrra ning intressikulu kuue protsendi võrra.

Puhas teenustasutulu kasvas aastaga 20 protsendi võrra ning kvartaliga 9 protsendi võrra

513 mln kroonini. Keskmisest kiirem kvartaalne kasv on osaliselt tingitud pangateenuste aktiivsemast kasutamisest aasta lõpukuudel, seda eriti arvelduste osas. Teenustasutulu 20 protsendiline kasv on aeglasem nii laenude kui ka pangatehingute arvu ja mahu kasvust.

Kõige kiirem kasv oli nii viimase kvartali kui ka aasta jooksul väärtpaberite müügi ja haldamisega ning investeerimistoodetega seotud tasudes, mis suurenesid aastaga 64 protsendi võrra ning kvartaliga 29 protsendi võrra 56,3 mln kroonini. Praegu moodustavad antud tasud kogu teenustasutulust veel alla 10 protsendi, kuid arvestades investeerimise

kasvavat populaarsust ning edukat pensionireformi kõigis kolmes Balti riigis, on nende kasvupotentsiaal suur. Laenamisega seotud tasude maht kasvas kvartaliga 15 protsendi võrra ning aastaga 26 protsendi võrra 165,9 mln kroonini. Arvelduste (sularahatehingud ning ülekanded) teenustasutulu suurenes kolmanda kvartaliga võrreldes kümne protsendi võrra ning aastaga 19 protsendi võrra 167,4 mln kroonini.