Tallinna börsil oli eile suurim tõusja Harju Elektri aktsia, mis ületas 200 krooni taseme ja maksis päeva lõpuks rekordilised 203,41 krooni.
Aktsia tõusis 12,55 protsenti ja selle käive oli 863 000 krooni. Aktsia paistis silma oma madala likviidsuse poolest.
Aktsia müügipoolel oli päeva lõpus suurima mahuga tehingukorraldus 500aktsiane. Ostupoolel oli siiski ka üks 3000aktsiane tehingukorraldus. Kõnealune müügikorraldus oli väljas 206,53 krooni peal ja vastav ostukorraldus 186,98 kroonil.
Ajal, kui ostukorraldusi oli neli-viis, oli müügikorraldusi vaid kaks. Sellises olukorras on arusaadav, et aktsia hind liigub kiiresti üles. Siiski võib aktsiast väljatulek kujuneda suurinvestoritele tulevikus keeruliseks. Kui turu meeleolu muutub ja kõik hakkavad müüma, võib hind uues nõudluse-pakkumise vahekorras hakata kiiresti langema. Kui aga investorid tasahilju aktsiat müüvad, võib hind jääda ka stabiilseks. Üldse on viimastel kuudel osa aktsiaid liikunud eufooriliselt, mille järel ootaks mõningast stabiliseerumist või isegi korrektsiooni.
Teine suurim tõusja põhinimekirjas oli Merko Ehituse aktsia, mis kallines 3,72 protsenti. Aktsia maksis 348,92 krooni ja selle käive ulatus 3,2 miljoni kroonini. Ka Merko aktsia on suhteliselt vähelikviidne, kuid nullipoisiks pole aktsia sel aastal veel kordagi jäänud. Harju Elektri kõrval ootaks mõningast stabiliseerumist ka Merko aktsialt.
Suurim langeja oli põhinimekirjas Tallinna Kaubamaja aktsia, mis odavnes 3,3 protsenti ja maksis 156,47 krooni. Langejate seas oli veel Eesti Telekomi aktsia, mis 13 miljoni kroonise käibe juures odavnes 0,12 protsenti.
Suurima käibega aktsia oli tavapäraselt Hansapanga aktsia, mille käive moodustas 150 miljonit krooni. Aktsia hind kerkis veidi ? 0,35 protsenti ? ning aktsia maksis 181,50 krooni.
Turul liiguvad kuuldused, et Swedbanki pakkumine võib 2/3 osas siiski õnnestuda. Selline olukord lubaks Swedbankil Hansapanga endaga liita. See võib kaasa tuua ka Hansapanga aktsia hinna mõningase korrektsiooni.
Seotud lood
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.