Investeeringu suurus on 100 miljonit eurot ning 2007. aasta mais käiku lasta plaanitava tehase võimsus 170 000 tonni biodiislit aastas.
Tehnoloogia on Fortum ise välja arendanud ja patenteerinud. Selle peamine eelis on firma juhtide sõnul võimalus kasutada mitmekülgsemat tooret ning traditsioonilise, valdavalt rapsipõhise biodiisliga võrreldes kvaliteetsem produkt, ütles agentuurile Bloomberg Fortum Oil Componentsi juht Kimmo Rahkamo.
Fortumis välja töötatud tootmisprotsessis saab biodiisli valmistamiseks taimsete rasvade kõrval toormeks kasutada ka loomseid rasvu. Taimsetest rasvadest sobivad rapsiõli kõrval ka soja- ja palmiõli ning isegi kiirtoidurestoranides üle jääv praadimisrasv. Kokku vajab uus tehas aastas ligi 200 000 tonni tooret. Suur osa sellest on plaanis välismaalt sisse osta, ütles Fortum Oili juht Risto Rinne Kauppalehtile.
Lisaks madalamatele toormekuludele näeb Fortum konkurentidega võrreldes oma eelist toote paremas kvaliteedis. Ühelt poolt on selle säilivusaeg pikem. Teisalt näitasid raskeveokite tootjate MAN AG ja Scania AB katsetused, et Fortumi biodiislis oli tahkete heitmete osakaal konkureerivate toodetega võrreldes 20% väiksem ning lämmastikoksiidide jäägid oluliselt madalamad, ütles Kimmo Rahkamo Bloombergile.
Taastuvenergia laiemat kasutamist propageeriv Euroopa Liit on eesmärgiks seadnud, et aastaks 2010 peaks biokütuste osakaal moodustama vähemalt 5,75% bensiini- ja diislikütuse kogutarbest. ?Selleks peaks jooksva kümnendi jooksul igal aastal lisanduma uusi tootmisvõimsusi vähemalt kahe miljoni tonni ulatuses,? ütles Risto Rinne. Mullu tarbiti ELis biodiislit umbes kaks miljonit tonni. ?Aastal 2010 võib turu suurus olla juba üle 10 miljoni tonni,? ütles Rinne.
Biodiislit valmistatakse praegu Euroopa Liidu eri paikades peamiselt põllumajandustootmises. Rahkamo usub, et nõudluse kasv ärgitab teisigi suuri kütusekontserne biodiisli tootmist arendama.
Uue tehase toodangu plaanib Fortum turustada välismaal, kus riigid peamiselt maksusoodustustega seda soosivad. Nii nimetavad Fortumi juhid eelkõige Saksamaad, kus diislikütuse aktsiis on küll 45 eurosenti liitrist, kuid biodiisel on maksust vaba. Samuti on plaanis eksportida Rootsi, Kesk-Euroopasse, Prantsusmaale ja Itaaliasse. Soomes on diislikütuse aktsiis 35 eurosenti liitrilt ning pole kuulda, et Soome valitsus plaaniks kallimale biodiislile soodustusi anda.
Kimmo Rahkamo ütles Kauppalehtile, et Fortum mõtleb juba ka järgmise biodiisli tehase peale, sest 170 000 tonni on turu kasvuväljavaateid arvestades liiga väike kogus. Uus tehas ei tuleks aga enam Soome, vaid mõnda välisriiki, et tootmine ei oleks liiga kontsentreeritud, ütles Rahkamo.
Lisaks laiendab Fortum Porvoos ka väävlivaba diisli tootmist, investeerides selleks 500 miljonit eurot.
Seotud lood
Lisatud interaktiivne kaart Läänemereriikide tänase olukorraga töötuskindlustussüsteemis
Täna näib mõeldamatu tegutseda ja töötada riigis, kus puudub töötukassa ning töötuskindlustus. Ometi kaheldi veel paar aastakümmet tagasi Eestis sotsiaalsüsteemi rajama asudes selle vajalikkuses sügavalt. Veenmist, et tegu on tõesti olulise asjaga, oli selle algatajatel omajagu.