Autod Vabaduse (väljaku) alla ei sobi

Linnapea Tõnis Paltsu plaan rajada Vabaduse väljaku ja selle naabruse alla autoparkla on vananenud mõtteviisi sünnitis ja vastuolus linnaehituse ja ka linna üldplaneeringu põhimõtetega. See plaan näitab linnavalitsuse ükskõiksust varasemate otsuste ja planeerijate tehtud töö vastu. 1993 kinnitas Tallinna volikogu linnakeskuse liikluskoormuse vähendamise meetmed. Plaanis olid kiirtramm, lõuna- ja põhjamagistraal, tasuline parkimine jms. Näeme, et juba siis oli probleem autovool kesklinnas.

Tallinna arengukavas aastateks 1999?2001 on samuti rõhutatud põhja- ja lõunamagistraali rolli liikluse kesklinnast mööda suunamisel.

2001 kehtestatud Tallinna üldplaneeringus on eraldi osa kesklinna liikluskoormuse vähendamisest. Selles sõnastatakse põhimõte koondada suured kaubandus- ja teeninduskeskused kesklinna kontaktpiirkonda ja nn linna väliskaarele. Piirkonna- ja elurajoonikeskused peaks paiknema võrgustikulaadselt töö- ja elukohtade koondumispiirkondades ja ühistranspordiliinide ääres. Nii on tahetud soodustada kesklinna ümbruse alade tihenemist ja tekitada uusi töökohti elurajoonide naabrusse. Tekiks linnaruum, mis koosneb nagu kärg linnaosadest, kus elanik saab rahuldada esmased töö, puhkuse ja teenuste vajadused mujale sõitmata ja kesklinna liikluskoormust tõstmata.

Nii et kesklinna liigsest autokoormusest vabastamise vajadus on juba ammu läbi räägitud ja viisid selleks kokku lepitud, kuid septembris 2004 selgub, et Tallinnast saab kinnisvaraarendajate soovil pilvelõhkujate linn, ehkki see tegevus on ajutiselt pidurdatud kõrgusepiirangute täpsustamiseks.

Et tagada väljakujunenud linnasüdames vähegi vastuvõe-tavad olud, on vaja autovoog sealt eemal hoida, mitte seda sinna meelitada, mida parkimiseks lisavõimaluste loomine just teeb. Kõigepealt on vaja selget otsust-eeldust: eraautod ei tohi tungiva põhjuseta pääseda Vabaduse väljakule, selle alla või kõrvale. Vaid sel alusel võib teha väljaku detailplaneeringut. Praegu pole mõtet arutada, kas teha väljakule graniitsillutis, kuhu panna vabadussammas, mitu istepinki paigutada selle ette ja taha. Kõigepealt tuleb langetada otsus põhiküsimuses. Mitmeaastane punnitamine Vabaduse väljaku detailplaneeringu kallal on olnud tühi töö, sest on lähtutud valedest eeldustest.

Linnal on viimane aeg üldplaneeringuga reserveerida või välja osta maa-alad kesklinna äärealadel, võimaldamaks parkimiskohti autodele, pluss ühistranspordi edendamine esimese prioriteedina.