Pakendid ähvardavad neelata pool miljardit

Iga kord, kui riik mõtleb välja uudse korra millegi maksustamiseks, tuleb see paljudele hoolimata kuudepikkusest ette­valmistusajast nagu keravälk selgest taevast. Seekord on 1. mai saabumisega jõudmas kätte tõe hetk, mis selgitab, kui paljud neist tuhandetest ettevõtetest, keda seadus nimetab pakendiettevõteteks, oma raha riigi maksutotalisaatorisse jätavad. Ühtlasi vabandan vägivaldse metafoori pärast, sest totalisaatoriga sarnaneb riigi pakendikogumise mudel küll vaid selle poolest, et ettevõtetest sõltub see, kas kaotada palju, väga palju või suhteliselt vähe.

Niisiis on aktsiisiobjekti laienemisega kõigile müügi­pakenditele ettevõtjaile üles kerkimas rahalised riskid, kokku hinnanguliselt üle poole miljardi. See on siiski arvestuslik miinimum, sest pakendiregistris olevad andmed kajastavad ainult hinnangulist pakendite kogust. Täpset arvestust pole peetud ja seega võib summa olla oluliselt suurem. Sellest on võimalik pääseda vaid juhul, kui koguda pakendeid kokku ja suunata taaskasutusse seaduses sätestatud ulatuses.

Et hinnanguliselt paisatakse Eestis aastas pakendeid turule kokku 130 000 t ja pool sellest ehk 65 000 t tuleb nüüdsest aktsiisidest-trahvidest pääsemiseks kokku koguda, läheb rabelemiseks. On ju seni Eestis pakendeid kogutud vaid ca 25 000 t. Julgen väita, et täna on nn pakenditotalisaatori tõsiduse enese jaoks defineerinud vähem kui 1% pakendiettevõtetest. Need on firmad, kel on juba varasem kogemus kangete alkohoolsete jookide pakendiaktsiisiga, mis kehtestati Eestis 1997. aastal. Need ettevõtted mäletavad esimesi riigilt saadud maksuettekirjutusi, mis tõid riigi kukrusse esimesel seaduse kehtimise kvartalil hulga lisaraha.