Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootslased mures oma ettevõtjate maine pärast Eestis

    Et uuringu tellimise taga on just Hansapanga tehingu mõju, kinnitas Rootsi kaubandusnõukogu juht Petra Martinsson. ?Meedia reaktsioon oli mõnevõrra negatiivne ja me tahame teada, kas ja kuidas see on mõjutad eestlaste suhtumist Rootsi firmade vastu,? ütles Martinsson. Uuringu tulemused saab kaubandusnõukogu kätte paari kuu pärast.
    Kommenteerides Eesti firmade ülesostmist suuremate välisfirmade poolt lausus Martinsson, et väikesed kohalikud firmad on alati suuremate välisfirmade huvi all ning et sama toimub ka Rootsis, mis on kaotanud oma lipulaevad Volvo, Saab ja ABB välisfirmadele.
    Eelmise aasta lõpu seisuga tegutses Eestis 770 Rootsi päritolu omanikega firmat. See on 16 protsenti rohkem kui 2003. aastal. Peamiselt tegutsevad Rootsi firmad Eestis müügi ja konsultatsiooni valdkonnas. Suurem juurdekasv oli pärast Eesti saamist Euroopa Liidu liikmeks. Esimese nelja kuuga pärast Eesti liitumist tuli juurde üle 40 Rootsi firma. Nüüd on juurdekasv vähenenud, aga endiselt tuleb Eestisse kuus-seitse Rootsi firmat kuus. ?Juurdekasvu pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga mõjutas peamiselt meedia tähelepanu,? ütles Martinsson. ?Rootsi firmade ja inimeste teadlikkus Eesti turu võimalustest on kasvanud.?
    Eestis on Rootsi firmade aktiivsus Läti ja Leeduga võrreldes suurem. Leedus tegutseb 200 ja Lätis 275 Rootsi firmat. ?Huvil just Eestis tegutseda on mitu põhjust, aga peamine on, et Eestis on äri ajamine lihtsam kui Lätis või Leedus,? märkis Martinsson.
    Rootsist on tulnud Eestisse enim otseinvesteeringuid. 2004. aasta lõpu seisuga olid Rootsi firmad Eestisse investeerinud 52 miljardit krooni ehk 45% kogu otseinvesteeringutest. Teisel kohal on Soome, mille ettevõtted olid investeerinud Eestisse 27 mld krooni ehk ligi veerand kogu otseinvesteeringutest.
    Rootsi kaubandusnõukogu on mures Rootsi ettevõtjate maine pärast, aga Rootsi metsa- ja põllumajandusmasinaid tootva firma Fors MW esindaja Ulrika Fors on Eestis äri tegemisega rahul.
    ?Eesti ärikliima on hea,? ütles Fors. ?Praegune Eesti kasumi maksustamise süsteem on olnud meie kasvu eeltingimus.?
    Kommenteerides eestlaste suhtumist Rootsi ettevõtjatesse lausus Ulrika Fors, et eestlaste suhtumine on rahuldav ja et eestlased mõistavad välisinvesteeringute tähtsust.
    Ta jälgis ka Hansapanga ülevõtmist Swedbanki poolt. ?Hansapanga ülevõtmine oli kohmakas, aga meedia liialdas probleeme,? rääkis ta. ?Ma arvan, et enamikku eestlastest see debatt ei kõigutanud.?
    Forsi hinnangul peaks Eesti säilitama praeguse maksusüsteemi, mis tema arvates on peamine põhjus, miks Eestisse nii palju investeeringuid tuleb.
    1992. aastal asutatud Fors MW oli üks esimestest Rootsi firmadest Eestis. Firma Sauel asuvas tehases töötab 122 inimest.
  • Hetkel kuum
Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Endine peaarhitekt: ühest Tallinna servast teise võiks jõuda 25 minutiga “Piirkiiruse arutelu on pseudoteema!”
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.