Üüripinna sihtotstarve

Maatüki väärtus sõltub tema sihtotstarbest: ärimaa on nt kallim kui sotsiaalmaa. Tõsised probleemid võivad ilmneda juhul, kui ehitises asuv üüripind võetakse üürile ilma tema kasutusloas näidatud sihtotstarvet kindlaks tegemata.

Paljud äriühingud asuvad üüripinnal. Enne üürilepingu sõlmimist tasuks peale lepingupartneri tausta uurida ka lepingu esemeks oleva pinna sihtotstarvet. Viimane näidatakse ära kogu ehitise või vastava üüripinna suhtes väljastatud kasutusloas. Ehitusseaduse § 32 lg 1 järgi on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ette nähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.

Praktikas tähendab see, et kohalik omavalitsus annab nõusoleku ehitise kasutamiseks ainult vastavalt kasutusloas näidatud sihtotstarbele. Muul viisil kasutamiseks on vajalik taotleda uus kasutusluba. Võib ju küüniliselt küsida, et mis siis, kui mul ei ole kasutusluba just minu poolt soovitud otstarbeks. Elu näitab aga, et enamikku kauplemiseks või teenindamiseks vajalikke tegevuslubasid ei anta, kui kasutusloas näidatud sihtotstarve ei lähe kokku soovitud teenuse osutamise või kauba müümise spetsiifikaga. Toidukauplust ei saa pidada ruumides, mille kasutusloa järgi on sihtotstarbeks diskoteek ja vastupidi. Sealjuures on ehitise kasutamise sihtotstarvete loetelu sedavõrd detailne, et peaaegu iga kasutusviisi muudatuse korral tuleks seaduse täpseks järgimiseks taotleda uus kasutusluba ehk muuta sihtotstarvet. Eristatakse näiteks raamatukogu ja arhiivi, muuseumi ja kunstigaleriid, niisutusrajatist ja kuivendusrajatist, tuule- ja soojuselektrijaama rajatist.