Miks uued teed Eestis kohe lagunema kipuvad?

Miks uued teed Eestis kohe lagunevad, küsis minult Äripäeva ajakirjanik. Vastus on, et uued teed ei lagune kohe. Ühtegi ehitist ei tehta igaveseks, nii ka teid. Veelgi enam, teed on võrreldes muude ehitistega tunduvalt halvemates tingimustes ? jäetud päikese ja vihma, külma ja kuuma kätte kogu ulatuses. Lisaks kulutavad teid iga päev tuhanded rasked ja sageli ka lubatud teljekoormust ületavad veokid ja naelkummid.

Majanduslikult põhjendatult on uue tee kestvus 15?20 aastat. See tähendab, et oma eluea lõpul vajab tee väga põhjalikku ümberehitamist, et jälle 15?20 aastat kesta. Samal ajal on selle 15?20 aasta jooksul vaja teed pidevalt hooldada, teha jooksvat remonti ? pragude, aukude parandamist jms.

Tee eluea sisse arvestatakse ka 2?3 tõsisemat remonti asfaldist ülekatte, pindamise või muu taolise näol. Nii käib see kogu maailmas.

Taasiseseisvuse ajal on Eestis tegelikult uusi teid ehitatud ainult mõnikümmend kilomeetrit (mõned näited: Tallinna-Tartu mnt Vaida-Aruvalla parempoolne suund, Kilingi-Nõmme ümbersõit). Päris uue tee ehitas AS Teede REV-2 aastatel 1966?1975. See oli Tallinna ringtee Kanamast Narva maanteeni, mis kaeti asfaldiga uuesti üle 1985?1986.

Praegu on sellel teel väga suur koormus, kuid tee on sellele vaatamata heas korras. Nüüdseks on kavas ehitada sellele teele kõrvale teine sõidusuund.

Enamik meil tehtavaid teetöid on vanade teede remont. Ka Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu maanteed rekonstrueeriti Harjumaal enamikus nn olümpia-aastaks (1980). 1990. aastate alguses Eestis tõsisemaid remonditöid ei tehtud. Samas saime nõukogude ajast päranduseks vanad teekatted, mille iga ulatub sageli üle 20 aasta.

Riigi kosudes hakati taas teedele järjest rohkem tähelepanu pöörama. Siiski tuli teha valikuid ? kas teha vähesed kilomeetrid teid väga hästi korda või sama raha eest rohkem kilomeetreid remontida.

Selliste valikute tegemise tingis asjaolu, et kogu teedevõrk oli suhteliselt vana ja vajas/vajab ulatuslikku remonti kogu ulatuses, et üldse tagada teedel liiklemise võimalus. Selge, et ainult tee ülemiste õhukeste kihtide taastamisel ei pea teekate vastu nii, nagu seda kõik soovime.

Lisaks toimus liikluse iseloomus suur muudatus: liiklussageduse hüppeline tõus, naelkummide laialdane kasutamine ja tihti ka ülekaaluliste veokite liiklemine meie teedel.

Kuid isegi selliste valikute puhul kippusid teed enne remonti niivõrd lagunema, et muutusid peaaegu sõidetamatuks. Tuletagem meelde, milline nägi välja Pärnu-Ikla vaheline teelõik enne remonti 2002. aastal. Seega valik, et remonditakse rohkem kilomeetreid, kuid mitte väga põhjalikult, ja tehakse vaid kerget remonti, oli teatud ajal õigustatud.

Alles viimasel neljal aastal on hakatud tegema põhjalikumat remonti, st tugevdatud ka teekonstruktsiooni alumisi kihte, suurendatud kihtide paksust, võetud kasutusele vastupidavamaid, kuid ka kallimaid materjale.

Siiski jääb Eestis veel praegugi teedeehituse/remondi maht alla Põhjamaadele. Näiteks Põhjamaades ja ka Saksamaal on asfaldi tootmine olnud pikka aega inimese kohta aastas ligikaudu üks tonn, Eestis aga umbes 0,4 tonni.

Eeltoodu kehtib eelkõige riigimaanteede kohta, st väljaspool linnu ja asulaid olevate suuremate maanteede kohta. Võib öelda, et riigimaanteede olukord paraneb pidevalt, kindlasti mitte nii kiiresti, kui sooviksime, aga siiski tegeldakse nendega pidevalt ja süsteemselt.

Üldist pilti Eesti teede ja tänavate olukorrast muudavad halvemaks kohalikele omavalitsustele kuuluvad teed, sealhulgas just linnade ja asulate teed ja tänavad. Sinna kontsentreerub ka suur hulk liiklusest. Siin on kindlasti kogu ühiskonnal mõtlemisainet, kuidas valdade-linnade-asulate teede olukorda parandada.

Ja veel. Hoiame oma peateed ja -tänavad talvel puhtad lumest ja jääst, mis on väga kallis. Siis aga sõidame naelkummidega seitse kuud, muutes igal talvel pulbriks 10?15% suvel paigaldatud asfaldist. Kas ei tundu selline käitumine olevat ajast maha jäänud?

Et meie teed püsiksid korras ja muutuksid paremaks, oleks vaja pinnata igal aastal vähemalt 3000 km teid (2004 pinnati 1038 km) ja paigaldada igal aastal 2 mln tonni asfalti (2004 paigaldati 1,1 mln).