• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna korterihinnad kergitavad jätkuvalt kinnisvaraindeksit

    Aasta alguses tehtud elamispindade hinnatõusu prognoosid on täielikult paika pidanud. Mõnevõrra üllatav on korterite ca 4protsendise kvartalitõusu jätkusuutlikkus, mis aasta perspektiivis võib prognoositud 10?15protsendist hinnatõusu veelgi suuremaks paisutada. Siiski on hindade kiire tõus avaldamas mõju realiseerimisperioodile. Üha suurem hulk kortereid peab ostjat ootama 3?4 kuud ning kauemgi.
    Äärelinna korteriturul on hinnatasemelt selgelt eristumas 2toalised elamispinnad, mis on maksejõuliste laenuvõtjate-ostjate seas selgelt enimhinnatud kaup. Seetõttu on vähenenud hinnavahe 2- ja 3toaliste korterite vahel ning lisatoa maksumuseks kujuneb sageli alla 100 000 krooni. Korralikult renoveeritud vanemates elamutes paiknevate eluasemete eest on ostjad valmis maksma uute elamutega võrdväärset hinda.
    Uuselamuturul on selgelt tunnetatav arendajate soov pidurdada korterite ülikiiret väljamüüki. Selleks alustatakse müüki võimalikult hilja või pannakse müügihinnad turu üldisest tasemest märkimisväärselt kõrgemale. Seetõttu on üha enam projekte, mille kvaliteet, asukoht ning müügihind pole omavahel kooskõlas ning korterid ootavad kannatlikult uusi omanikke.
    Tööstuspindade sektoris on tänapäevaste laopindade pakkumine jõudnud nõudlusele järele, kuigi hindadele see veel mingit mõju avaldanud pole. Valmimas on piisaval hulgal erineva suuruse, asukoha ning otstarbega pindu, millele otsitakse sobivaid üürnikke. Vajadus väiksemate, kesklinnast hästi ligipääsetavates kohtades asuvate laopindade järele on veel rahuldamata.
    Koos uute pindade pakkumise kasvuga on kiiresti kasvanud üürnike nõudmised ja ootused. Renoveeritud hoonetele eelistatakse võimalusel uusi, mis on rajatud tänapäeva nõuetele vastavalt. Suurenenud nõudluse tõttu on 2006. aastal valmimas mitu mastaapset laokompleksi. Üheks suurimaks on Via Baltica logistikakeskus Pärnu maanteel, kus esimeses etapis valmib 20 000 ruutmeetrit ning teises etapis 10 000 ruutmeetrit pinda. Huvi uue keskuse vastu tunnevad nii kohalikud kui ka välisfirmad.
    Büroo- ja teeninduspindade üüriindeks pole viimase kvartali jooksul muutunud. Võib märgata üleüldist nõudluse kasvu kaubanduspindade järele, kuid senisest kõrgemat hinda on üürnikud valmis maksma vaid üksikutes enimkülastatavates kaubanduskeskustes ning aktiivsetes jalakäijate tsoonides.
    Teisejärgulisi kaubanduspindu pakutakse turul piisavalt, kuid kaupmeeste huvi nende vastu on tagasihoidlik.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Allar Jõks valitsuse aastast: silma pole jäänud ükski algatus, mis lihtsustaks seadusandlust või vähendaks bürokraatiat
Eestis puudub hetkel ministeerium, kelle südameasjaks on hea õigusloome eest seismine ja ametkondlikust lühinägelikkusest võrsuvate algatuste pidurdamine, kirjutab vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks oma Facebooki lehel.
Eestis puudub hetkel ministeerium, kelle südameasjaks on hea õigusloome eest seismine ja ametkondlikust lühinägelikkusest võrsuvate algatuste pidurdamine, kirjutab vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks oma Facebooki lehel.
Keskpanga kohtumine pani turud langema
Föderaalreservi otsuse valguses võttis USA börs peale hommikust tõusu suuna alla, vahendab Yahoo Finance.
Föderaalreservi otsuse valguses võttis USA börs peale hommikust tõusu suuna alla, vahendab Yahoo Finance.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab Äripäeva erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab Äripäeva erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Raadiohommikus: toidu kallinemisest, rekordilisest palgakasvust ja Ferraridest
Kolmapäevane hommikuprogramm võtab fookusesse hinnatõusud, toidu kallinemise, rekordilise palgaralli ja luksusautode müügi.
Kolmapäevane hommikuprogramm võtab fookusesse hinnatõusud, toidu kallinemise, rekordilise palgaralli ja luksusautode müügi.