Veebihaldus pole IT-spetsi pärusmaa

Enamik tänapäevastest internetilehekülgedest põhineb sisuhalduse süsteemil (CMS). See tähendab, et veebilahenduse sisu on võimalik muuta internetilehitseja kasutatava programmi abil. Järgnevalt annan seitse nõuannet, mida järgides saab sisuhaldustarkvara võimalusi firma kodulehe arendamisel lihtsalt ära kasutada.

Paljudes Eesti ettevõtetes on levinud arvamus, et kodulehekülje administreerimine ja arendamine on üle keskmise keerukas töö. Uskumatult rohkesti on firmasid, kus lahenduse eest vastutab üksainus inimene. Eri osakondade informatsioon jõuab tema kätte ning seejärel lisandub pärast mõningast viivitust ja töötlust veebilehele.

Tänapäevased sisuhalduse lahendused on tegelikult piisavalt lihtsad ja loogilised, et oleks põhjendatud oluliselt suurema arvu administraatorite kaasamine. Info lisamine lehele käib kiiresti ning suure osa lahendusest võib välja arendada nii, et see on nähtav vaid sisseloginud kasutajatele (administraatoritele). Seega puudub risk, et teised volitatud administraatorid lahenduse segi pööravad.

Mitmekeelsuse tugi on olemas peaaegu kõigil arvestatavatel sisuhaldustoodetel. See tähendab, et on võimalik juurde luua piiramatul hulgal erinevaid keelevalikuid. Ometi paljud ettevõtted ei tea, kuidas seda protsessi kõige paremini läbi viia. Üheks võimaluseks on kopeerida lahenduse eestikeelne struktuur teistesse keeltesse (näiteks venekeelsesse lahenduse ossa) ning seejärel määrata, milliseid struktuuriosi soovitakse üldse tõlkida. Vastavad tekstid on võimalik kokku koguda ning lasta ära tõlkida. Tänu sellele, et mitmed sisuhalduse lahendused on oma ülesehituselt väga loogilised, pole harvad ka juhused, kus tõlkefirma sisestab tekstid teises keeles olevale lahenduse osale ise. Pärast seda saab lahenduse administraator vastavad allosad lihtsalt üle vaadata ja avalikustada.

Sarnastelt mitmete teiste kodulehe funktsioonidega peetakse sageli keerukaks ka kõike postitusnimekirjaga seonduvat. Firmad teavad küll, et sellest võiks olla kasu, kuid ei oska asjaga kuidagi alustada.

Iga tasemel sisuhaldustarkvara pakub võimalust inimeste andmete kogumiseks kodulehele lisatavate vormide kaudu. Just see ongi vajalik postitusnimekirja sisu täiendamiseks. Tuleb aru saada, et postitusnimekiri koos kõigi oma parameetritega ja postituse saatmine on kaks täiesti erinevat ning sõltumatut asja. Selleks, et firma e-postiturunduse parandamisega peale hakata, võib olla väga heaks mõtteks postitusnimekirjaga liitumise võimaluse loomine kodulehele. Nagu öeldud, ei nõua nimetatud lisavõimaluste loomine mitte mingisuguseid täiendavaid arendustöid ning on täiesti teostatav olemasoleva toote abil.

Enamik korralikke sisuhalduse lahendusi sisaldab ka põhjalikku statistika osa, mis lisaks veebiserveri statistikale annab palju väärtuslikku lisainformatsiooni lehe külastatavusest ning erinevate allosade kasulikkusest. Ometi vaid vähesed ettevõtted pööravad sellele piisavalt tähelepanu.

Ilma pideva ja süsteemse kasutatavuse jälgimiseta on väga raske oma veebi toimivalt edasi arendada. Kui firma ei uuri, millised lahenduse osad on kõige populaarsemad, millistelt inimesed lahkuvad, millised toovad kõige rohkem uusi külastajaid sisse, kust on külastajad pärit, mis otsingusõnu kasutatakse jne, on lehe täiendamine võrreldav noolte viskamisega märklauda, millel pole ühtegi numbrit. Heaks mõtteks on regulaarsed koosolekud, mille käigus firma kodulehe arendamisega seotud inimesed vaatavad läbi statistika muutused ning otsustavad seejärel veebi arendamise prioriteedid. Just statistika peegeldab ju selgesti veebi tegelikku kasulikkust.

Kui firma on tellinud kodulehekülje ja teinud investeeringu administreerimise süsteemi, siis ei ole mõtet kasutada sellest vaid murdosa ning omada avalikku veebi, mis sarnaneb iganenud staatilise HTML-koduleheküljega. Tasub endale selgeks teha, mis on sisuhalduse süsteemi võimalused, ning neid ka aktiivselt rakendada.q

Autor: Villu Parvet