Usaldage oma jäätmed headesse kätesse

Eesti toiduainetööstus pidi oma tootmise viima vastavusse eurodirektiividega. See oli kui looduses toimuv iseregulatsioon, mille tulemusena jäid ühed ettevõtted ellu ja teised mällu. Suuremalt jaolt kadusid pildilt ettevõtted, kes ei suutnud teha vajalikke investeeringuid. Ka jäätmeid käsitlevad seadused on suures osas üle võetud EList. Kohalikele ametnikele on jäetud seaduste rakendust puudutavate määruste kokkupanek.

Alates 2005. aasta 1. maist kehtib Eestis pakendiseaduse säte, mis kohustab kõiki pakendiettevõtteid ise kokku koguma pakendeid, nendest 50% taaskasutama või siis delegeerima ülesande akrediteeritud pakendite taaskasutuse organisatsioonile. Lähtuvalt pakendiseadusest on pakendi taaskasutamist korraldavaks organisatsiooniks see, mis võtab pakendiettevõtjatelt ja tootjatelt üle pakendite kogumise ja taaskasutamise, osutades pakendi massil põhinevat liigipõhise taaskasutamise teenust.

Ettevõtted, kes pole pakenditega seonduvat taaskasutusorganisatsioonile alates 1. juulist delegeerinud, peavad maksma riigile pakendiaktsiisi, mis võib ületada kümnekordselt pakendite kogumise ja taaskasutamise määrasid.

Näide. Kui teil on tonn paberit ja te seda ei kogu, siis võib keskkonnainspektsioon trahvida kuni 50 000 krooniga. Lisaks tuleb maksu- ja tolliametile tasuda pakendiaktsiisi 3000 krooni (kilolt paberilt on aktsiis 20 krooni). Nii on võimalik kulu kokku kuni 53 000 krooni. Kui te aga delegeerite oma pakendiprobleemid taaskasutusorganisatsioonile, läheb see teile ühe tonni paberi korral maksma 1000 krooni, pluss käibemaks. Kõigi eelpool mainitud kulude suurus sõltub omakorda pakendi liigist ja hulgast. Seega on ettevõtjatel valida, kas maksta aktsiisi või läheneda pakendijäätmetele majanduslikult ja keskkonnasõbralikult.

Siin on veel üks aspekt, mis puudutab neid, kes arvavad, et Eestis on võimalik jätkuvalt ?alkeemiat? teha ? tegu pole trahviga, mis aegub kuus kuud pärast rikkumist, vaid maksuga, mille aegumistähtaeg on maksimaalselt kuus aastat. Pakendiaktsiisi maksmisest kõrvalehoidumine on samasugune rikkumine nagu käibemaksu- või tulumaksupettus. See jääb teid saatma kuue aasta jooksul, mis on kiiret elutempot ja muutusi arvestades pikk aeg.

Kuni 1. juulini tundus, et pakendiküsimus oli paljudele ettevõtjatele ja ettevõtetele teisejärguline. Kuid pärast seda, kui 1. juulil jõustus pakendiaktsiisi seadus, mis kehtestab pakendite mittetaaskasutamise korral pakendi hulgast ja liigist sõltuva aktsiisimaksu, on ettevõtted oma pakendijäätmetega seonduvad küsimused üha enam delegeerinud pakendijäätmete taaskasutamist korraldavatele organisatsioonidele. Huvitav, aga sovetlik lähenemine ?mõisa köis, las lohiseb? elab ühiskonnas jõudsasti edasi, ehk seni, kui pole seadust ja sellest tulenevat sundust, tegutsetakse oma äranägemise järgi. Siiani on oma pakendijäätmete probleemid delegeerinud valdavalt suured või keskmise suurusega ettevõtted. Asi on selles, et vastasel juhul tuleks neil maksta pakendiaktsiisi mitukümmend miljonit krooni.

Esmapilgul võib tunduda, et väikeettevõttel polegi vaja oma pakendijäätmete küsimustega tegeleda, sest kogused on väiksed ja asjaajamine keeruline. Ometigi see nii pole! Kuna tegemist on maksuobjektiga, siis seadus ei tee vahet, kas on tegu suure ettevõttega või füüsilisest isikust ettevõtjaga. Et järeltulevatel põlvedel oleks võimalik elada elamisväärses keskkonnas, tuleb igapäevaelus tekkivatest jäätmetest võimalikult palju taaskasutada. Ja nii, nagu me ei paranda ise endal hambaid, on majanduslikult mõistlik ja keskkonnasõbralik oma jäätmete taaskasutamise probleem delegeerida.