Tasuta ühissõidukid ei tule praegusel ajal veel kõne alla

Kolmandaks. Et tasuta ühistranspordiga muuta oluliselt liikumisviiside jaotust (vahekorda auto ja ühistranspordi vahel) on vaja ka uusi, puhtaid, sagedase intervalliga liikuvaid ühissõidukeid. Ainuüksi tasuta ühistransport vähendab autosid 1?3%.

Maailmapraktikast on teada, et kui tõsta kütuse hinda ja alandada (oluliselt) ühistranspordi pileti hinda, samal ajal piirata liikluskorralduslike meetmetega autokasutust ning soosida ühistransporti, tuleb autost ära maksimaalselt 10% inimestest.

Neljandaks. Tallinnas planeeritakse ühissõidukeid liinidele täituvuskoormusega kaheksa inimest vaba pinna ruutmeetrile. See norm teeb praeguse nõudluse juures ühistranspordi hinnaks umbes 500 miljonit krooni aastas. Tipptundidel sõidab seejuures 299 bussi, 98 trolli ja 66 trammi (septembris 2005), mis on üsna kõrge keskmise vanusega. Kui ühistranspordiga hakkab liikuma rohkem inimesi põhjusel, et saab tasuta sõita, siis on vaja sõidukeid ja raha juurde. Kui tahetakse, et autokasutaja jätaks auto ja tuleks ühistranspordi kasutajaks, tuleks täituvusnormi vähendada nelja inimeseni ruutmeetri kohta nagu arenenud riikides. See nõuaks juurde aga väga palju sõidukeid, juhte ja raha. On teada ka see, et autokasutaja tuleb ühistransporti, kui see pole ületäitunud ja on puhas, rääkimata samaväärsest uksest-ukseni kiirusest, mis tal oli autot kasutades.

Viiendaks. Tasuta ühistransport ei lõpeta teedeehituse rahaeraldusi, sest ka ühissõidukid vajavad liikumiseks hästi hooldatud ja korras teid. Lisaks sellele tuleb teede planeerimisel lähtuda ühissõidukite liikumiseks vajalikest tingimustest. See nõuab teede rekonstrueerimist.

Kui eelnevaga on arvestatud, vajalikud arvutused tehtud ning sotsiaal-majanduslik tasuvusanalüüs, kus on arvestatud raha ja ajakulu, annab positiivse tulemuse, miks siis mitte üle minna tasuta ühistranspordile. Hinnangutes ei tohi jätta arvutamata valitsuse (riigi või kohaliku omavalitsuse) poolt eraldatud dotatsiooni ühest kroonist saadava kasu kogu suurust ühiskonnale (kõikidele maksumaksjatele) tervikuna. 100protsendise dotatsiooni puhul ei ole see kasu kindlasti maksimaalne.

Autor: Mall Villemi