Rail Baltica marsruut veel maha märkimata

Kõik muu on lahtine.

?Projekt on alles väga algusjärgus,? rääkis Eestis tutvumisvisiidil viibiv Telicka eile Äripäevale, kuid esimesed konkreetsed sammud on siiski tehtud. Brüssel on välja valinud projekti eel- ehk tasuvusuuringu koostaja, kellega leping on kavas allkirjastada 1. novembril. Tuleva aasta oktoobriks on juba selgem ülevaade, kas kuue tunniga Tallinnast Varssavisse viiv raudtee on mõttekas ehitada Pärnu või Tartu kaudu, kas rööpavahe laius vastab Euroopa või Venemaa standardile ning kuivõrd saab ära kasutada olemasolevat infrastruktuuri. Samuti peab uuring näitama, kuidas hiigelinvesteeringut rahastada ja kas see kõik end ära tasub. Ehitus võiks alata 2008. aastal ja projekt valmida 2013?2015.

?Mõned on öelnud, et raudteed mööda Varssavist Helsingisse ei saa,? ütles Telicka, kes asus projekti koordineerima just vastupidise veendumusega. ?Nägin väljakutsel konkreetset mõtet.? Telicka on tänaseks käinud Lätis ja Leedus ning läheb Eestist Soome ja siis Poolasse. ?Tahan end kohapeal olukorraga kurssi viia ja kuulata, millised on probleemid,? ütles Telicka, kes esmaspäeval kohtus majandusminister Edgar Savisaarega.

Reisijate veole suunatuna on Rail Baltica eelkõige riiklik projekt, mille realiseerimiseks tuleb riigil leida raha nii investeeringuks kui ka edaspidi jooksevkulude katteks. Projekt ise end ära ei tasuks. Eriti kui arvestada odavlennufirmade kiiret kasvu. Kui aga otsustatakse kaubavedajate vajadusi arvestava variandi kasuks, oleks ettevõtjad kindlasti huvitatud projektis osalemisest, ütles Vare.

Seda on meedias kinnitanud ka Eesti Raudtee nõukogu esimees Edward A. Burkhardt.

Raudtee omandivormis Vare probleemi ei näe. Euroopas pigem soositakse avaliku ja erasektori koostööd. Optimistlik on ta ka Peterburi-ühenduse suhtes. ?Maanteeprojekti raames on EL selle suuna pika hambaga omaks võtnud,? ütles ta.