Eesti majanduse 9,9 protsendiline kasv selle aasta teises kvartalis on põhjustatud impordi kasvu aeglustumisest ning ekspordi kasvu kiirenemisest
Majanduskasvu mõjutas peamiselt ekspordi kiirem kasv võrreldes impordiga. Ekspordi osakaal sisemajanduse koguproduktis suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teises kvartalis 79,6 protsendini.
SKP jooksevhindades oli 42,7 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 34,3 miljardit krooni
Tegevusaladest mõjutasid SKP kasvu kõige enam töötlev tööstus, hulgi- ja jaekaubandus, veondus, laondus ja side ning kinnisvara, rentimine ja äritegevus. Kokku oli nende tegevusalade lisandväärtuse osatähtsus lisandväärtuse kogusummas 62,3%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Suurimat mõju majanduskasvule avaldas töötlev tööstus, mis andis 24 protsenti kogu lisandväärtuse juurdekasvust 2000. aasta püsivhindades. Kiire kasv tulenes ennekõike ekspordi kasvust (16 protsenti), mida toetas müügi tõus kodumaisele turule (14 protsenti).
Tegevusaladest suurenes lisandväärtus püsivhindades eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam finantsvahenduses (33,7%). Järgnesid hotellid ja restoranid, ehitus, töötlev tööstus ning hulgi- ja jaekaubandus.
Kaupade ja teenuste ekspordi kasv kiirenes 2005. aasta teises kvartalis 18,2 protsendini, sealhulgas kiirenes nii kaupade kui teenuste ekspordi kasv.
Suurima panuse kaupade ekspordi kasvu andsid masinad ja seadmed, mineraalne kütus, maismaatranspordivahendid.
Lisandväärtus vähenes põllumajanduses, jahinduses ning metsamajanduses.
Eesti majanduse kiire kasv jätkub tõenäoliselt ka kolmandas kvartalis. Majandususaldusindeks püsis kõrgel tasemel, peegeldades soodsat ärikonjunktuuri
Baltikum on hetkel Euroopa Liidu kõige kiiremini arenev piirkond, Läti majandus kasvas teises kvartalis 11,6 ja Leedu majandus 8,1 protsenti.
Euroopa Liidu majanduskasv kiirenes teises kvartalis 1,6 protsendini, kasvu toetasid võrdselt eksport ja sisenõudlus.