Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hinnalisand kinnisvarale on vee ääres kuni 30%

    Tallinnale on jumala poolt antud võimalus ja kohustus oma kaldapiirkonda arendada. Et seda võimalust 100% kasutada, peab Tallinn mõtlema kogu linna haaravale programmile, mis annaks linnale kui tervikule väärtust. Kaldapiirkonna krundid on kinnisvaraarendajatele atraktiivsed. Paljud rahvusvahelised uuringud on vaadelnud vee läheduse mõju elamute ja äripindade üürimääradele ja hindadele: hinnalisand vee ääres paiknemise eest võib olla kuni 30%.
    70ndate keskpaigast on kaldapiirkonna arendus muutunud kohalike omavalitsuste ja kinnisvaraturul osalejate prioriteediks. Nt USA kontekstis ?kesklinna uuendamisprotsesside pärast; Euroopas ? suurte muutuste tõttu majanduslikus baasis (üleminek tööstuselt teenindusele). Lähis-Idas kasutatakse kaldapiirkonda vahendina millegi väljapaistva loomiseks ja Ladina-Ameerikas tuuakse seda esile kui tõelist stiimulit välisinvesteeringuteks.
    Sadamaalad on ajalooliselt paigutatud keskusesse ja kujutavad endast seega suurt potentsiaali ümberplaneerimiseks. Praegu on sadamajuhid huvitatud täiendavatest investeeringutest, et renoveerida ja arendada infrastruktuuri, kus kasutatakse uusimaid tehnoloogiaid konkurentsivõime tõstmiseks. Kruntide müümine investoritele ümberplaneerimiseks või ühisettevõtete loomine ulatuslikeks projektideks on suurepärane võimalus nende plaanide elluviimiseks ilma valitsuse toetuseta. Pealinnad Oslo ja Helsingi on suurepärased näited, kuidas linnavalitsus koos sadama juhtkonnaga suudab luua kauakestva väärtuse varem surnud tööstuspiirkonda, mis asub kesklinnas. Norra Akke Brygge (varasem dokkide piirkond) on üks edukamaid Euroopa kaldapiirkonna projekte viimase 15 aasta jooksul, võttes vastu miljoneid külastajaid aastas. Oslo sadama juhtkond ei unusta ka oma ühiskondlikku vastutust ja on kaasatud mitmetesse kaldapiirkonna projektidesse nagu ooperimaja, moodsa kunsti muuseum, skulptuuride aed.
    Kaldapiirkonna arendusplaanide ulatus ja ajalised raamid on erinevad. Nt okupeerib Sydney rekultiveerimis- ja ümberkorraldusprojekt Walsh Bay 11 hektarit, kuid Londoni dokkide piirkonna arendusprojekt 1700 ja Rotterdami projekt ROM-Rijnmond 2500 ha. Edukate projektide keskmine kestus on 10?20 aastat. Pikaajalistel projektidel, nt Battery pargil New Yorkis, on tavaliselt varastes rakendusetappides investeerimisprobleemid.
    Linnad võivad luua uue perspektiivi ajalooliste keskuste ja veekogude vahel. Mainigem Amsterdami ja Veneetsiat kui veeäärseid linnu, millel on pikk ajalugu ja kogemus vee ääres paiknemise eeliste ärakasutamisel. Üldiselt on Balti regioon kuulus oma kaldapiirkonna poolest: Riia, Liepaja, Tallinn, Pärnu, Kaunas ja Klaipeda paiknevad jõe- või merekaldal. Suur vajadus on linna arengu pikaajalise visiooni järele ? enne konkreetseid projekte. Kindlasti tuleb vältida olukorda, kus lühiajaliste eesmärkidega väiksemad projektid või eraomandis hooned lõikavad läbi ligipääsu veeni. Sellisel puhul laseb linn käest suurepärased võimalused lisada linna infrastruktuurile ja mainele väärtust. Riias on mitmel korral püütud kaldapiirkonna projekte arendada, kuigi need olid peamiselt väikesed ja ühesuunalised: elumajad või kontorihooned.
    Esimene mitmekülgne arendusprojekt, mis on Balti kontekstis 39 hektariga suurim, teostatakse Daugava poolsaarel Andrejsalas Riia keskuse lähedal. Andrejsala toob esile ajaloolised väärtused ja pakub moodsa arhitektuuri parimaid lahendusi: vana ja uue segunemine muudab selle Riia rajooni väga eriliseks, kus soovitakse olla ja mis on kõigile avatud.
    Kujundlikult rääkides kõnnivad ka eestlased praegu rahatähtedel. Neil on võimalus luua uus Tallinn, mis liigub kaasa globaalsete suundadega, ja millel on samas ainult endale iseloomulik joon, mida kõikjalt maailmast vaatama tullakse.
    Autor: Mihails Morozovs
  • Hetkel kuum
Kaamose ennustajate argumendid kaovad kui kevadine lumi
Kätte võib olla jõudnud murdepunkt, kus majandus ja turud asuvad tõusuteele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kätte võib olla jõudnud murdepunkt, kus majandus ja turud asuvad tõusuteele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tänane börsipäev keerleb Föderaalreservi õhtuse otsuse ümber
Tänane börsipäev on kantud õhtusest Föderaalreservi intressimäärade tõstmise otsusest ning sellele eelnevatest-järgnevatest sõnumitest ja sündmustest.
Tänane börsipäev on kantud õhtusest Föderaalreservi intressimäärade tõstmise otsusest ning sellele eelnevatest-järgnevatest sõnumitest ja sündmustest.
EfTENi kinnisvarafond kaotas kasumit, Arakas ootab ebakindluse jätkumist
EfTEN Real Estate Fund III kasvatas eelmisel aastal nii müügitulu kui ka üüritulu, kuid ettevõtte kasum vähenes.
EfTEN Real Estate Fund III kasvatas eelmisel aastal nii müügitulu kui ka üüritulu, kuid ettevõtte kasum vähenes.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Saksamaa asemel uued diilid: Euroopa ostab sõjarelvi hoopis mujalt
Euroopa piiririigid ei usalda enam Saksamaad ning hangivad edaspidi relvi Ameerika Ühendriikidelt ja Lõuna-Korealt.
Euroopa piiririigid ei usalda enam Saksamaad ning hangivad edaspidi relvi Ameerika Ühendriikidelt ja Lõuna-Korealt.
Raadiohommikus lilleärist, pankrottidest ja Ukraina reklaamiturust
Veebruarikuu esimeses raadiohommikus räägime algavast lillemüügi kõrghooajast. Tulekul on sõbrapäev ja naistepäev, mis on lillemüüjate jaoks aasta tippsündmused. Kuidas lillekasvatuse äri on kõrgete energiakuludega toime tulnud ja millised on lillemüügi trendid, arutame Rikets Lillede peaagronoomi Getriin Hermliniga.
Veebruarikuu esimeses raadiohommikus räägime algavast lillemüügi kõrghooajast. Tulekul on sõbrapäev ja naistepäev, mis on lillemüüjate jaoks aasta tippsündmused. Kuidas lillekasvatuse äri on kõrgete energiakuludega toime tulnud ja millised on lillemüügi trendid, arutame Rikets Lillede peaagronoomi Getriin Hermliniga.

Olulisemad uudised

Üle saja Eesti ettevõtja lõksus: Valgevene keelab äri müüa Teiste hulgas Silvano, Helmes, Kaamos
Isegi kui tahta Venemaa sõjas osaleva Valgevene ärist väljuda, siis üle saja Eesti ettevõtja jaoks on see nüüd võimatu. Lukašenka valitsus keelab ebasõbralike riikide välisosanikel firmade osalusi võõrandada.
Isegi kui tahta Venemaa sõjas osaleva Valgevene ärist väljuda, siis üle saja Eesti ettevõtja jaoks on see nüüd võimatu. Lukašenka valitsus keelab ebasõbralike riikide välisosanikel firmade osalusi võõrandada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.