Hinnalisand kinnisvarale on vee ääres kuni 30%

Tallinnale on jumala poolt antud võimalus ja kohustus oma kaldapiirkonda arendada. Et seda võimalust 100% kasutada, peab Tallinn mõtlema kogu linna haaravale programmile, mis annaks linnale kui tervikule väärtust. Kaldapiirkonna krundid on kinnisvaraarendajatele atraktiivsed. Paljud rahvusvahelised uuringud on vaadelnud vee läheduse mõju elamute ja äripindade üürimääradele ja hindadele: hinnalisand vee ääres paiknemise eest võib olla kuni 30%.

70ndate keskpaigast on kaldapiirkonna arendus muutunud kohalike omavalitsuste ja kinnisvaraturul osalejate prioriteediks. Nt USA kontekstis ?kesklinna uuendamisprotsesside pärast; Euroopas ? suurte muutuste tõttu majanduslikus baasis (üleminek tööstuselt teenindusele). Lähis-Idas kasutatakse kaldapiirkonda vahendina millegi väljapaistva loomiseks ja Ladina-Ameerikas tuuakse seda esile kui tõelist stiimulit välisinvesteeringuteks.

Sadamaalad on ajalooliselt paigutatud keskusesse ja kujutavad endast seega suurt potentsiaali ümberplaneerimiseks. Praegu on sadamajuhid huvitatud täiendavatest investeeringutest, et renoveerida ja arendada infrastruktuuri, kus kasutatakse uusimaid tehnoloogiaid konkurentsivõime tõstmiseks. Kruntide müümine investoritele ümberplaneerimiseks või ühisettevõtete loomine ulatuslikeks projektideks on suurepärane võimalus nende plaanide elluviimiseks ilma valitsuse toetuseta. Pealinnad Oslo ja Helsingi on suurepärased näited, kuidas linnavalitsus koos sadama juhtkonnaga suudab luua kauakestva väärtuse varem surnud tööstuspiirkonda, mis asub kesklinnas. Norra Akke Brygge (varasem dokkide piirkond) on üks edukamaid Euroopa kaldapiirkonna projekte viimase 15 aasta jooksul, võttes vastu miljoneid külastajaid aastas. Oslo sadama juhtkond ei unusta ka oma ühiskondlikku vastutust ja on kaasatud mitmetesse kaldapiirkonna projektidesse nagu ooperimaja, moodsa kunsti muuseum, skulptuuride aed.

Kaldapiirkonna arendusplaanide ulatus ja ajalised raamid on erinevad. Nt okupeerib Sydney rekultiveerimis- ja ümberkorraldusprojekt Walsh Bay 11 hektarit, kuid Londoni dokkide piirkonna arendusprojekt 1700 ja Rotterdami projekt ROM-Rijnmond 2500 ha. Edukate projektide keskmine kestus on 10?20 aastat. Pikaajalistel projektidel, nt Battery pargil New Yorkis, on tavaliselt varastes rakendusetappides investeerimisprobleemid.

Linnad võivad luua uue perspektiivi ajalooliste keskuste ja veekogude vahel. Mainigem Amsterdami ja Veneetsiat kui veeäärseid linnu, millel on pikk ajalugu ja kogemus vee ääres paiknemise eeliste ärakasutamisel. Üldiselt on Balti regioon kuulus oma kaldapiirkonna poolest: Riia, Liepaja, Tallinn, Pärnu, Kaunas ja Klaipeda paiknevad jõe- või merekaldal. Suur vajadus on linna arengu pikaajalise visiooni järele ? enne konkreetseid projekte. Kindlasti tuleb vältida olukorda, kus lühiajaliste eesmärkidega väiksemad projektid või eraomandis hooned lõikavad läbi ligipääsu veeni. Sellisel puhul laseb linn käest suurepärased võimalused lisada linna infrastruktuurile ja mainele väärtust. Riias on mitmel korral püütud kaldapiirkonna projekte arendada, kuigi need olid peamiselt väikesed ja ühesuunalised: elumajad või kontorihooned.

Esimene mitmekülgne arendusprojekt, mis on Balti kontekstis 39 hektariga suurim, teostatakse Daugava poolsaarel Andrejsalas Riia keskuse lähedal. Andrejsala toob esile ajaloolised väärtused ja pakub moodsa arhitektuuri parimaid lahendusi: vana ja uue segunemine muudab selle Riia rajooni väga eriliseks, kus soovitakse olla ja mis on kõigile avatud.

Kujundlikult rääkides kõnnivad ka eestlased praegu rahatähtedel. Neil on võimalus luua uus Tallinn, mis liigub kaasa globaalsete suundadega, ja millel on samas ainult endale iseloomulik joon, mida kõikjalt maailmast vaatama tullakse.

Autor: Mihails Morozovs