Riigikogu võttis vastu äriühingute tegevust lihtsustavad seadusemuudatused

Selge piiri saab aga see, mida mõistab seadus juhatuse liikme kohustustena, mille rikkumine vastutuse kaasa toob.

Uue seaduse kohaselt on juhatuse liikme peamiseks kohustuseks tegutseda äriühingu seisukohalt majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ja korraliku ettevõtja hoolsusega. Selle tagajärjeks on, et juhatuse liige vastutab oma varaga, kui ta nõustub tegema ebaseadusliku, äriühingule ilmselt kahjuliku või äriühingu põhikirjaga vastuolus oleva tehingu.

'Nende muutuste eesmärk on seada juhatuse liikme vastutusele selged piirid. Juhatuse liikmena tegutsedes peab olema selgus selle suhtes, missuguseid tehinguid tohib teha ja mida mitte,' kommenteeris justiitsminister Rein Lang.

Jaanuaris jõustuv seadus seab äriühingu juhatuse liikmetele makstava tasu suuruse sõltuvusse äriühingu käekäigust. Nimelt näeb uus seadus ette, et äriühing saab juhatuse liikmetele määratud tasu vähendada, kui äriühingu majanduslik olukord on oluliselt halvenenud ja seniste hüvede võimaldamine juhatuse liikmetele oleks äärmiselt ebaõiglane äriühingu suhtes.

Bürokraatia vähendamise osas on olulisimaks muudatuseks see, et majandusaasta aruande kinnitamiseks pole tingimata vaja koosolekut kokku kutsuda, seda saab teha kirja või elektronposti teel. Kaob ka kohustus esitada äriregistrile eraldi allkirjanäidis prokuristi, juhatuse liikme, füüsilisest isikust ettevõtja puhul.