16. oktoober 2005 kell 22:00

Mesiniku elu pole mesi

Käesolev aasta osutus Eestis suhteliselt heaks meeaastaks: mett on üle mitme aasta keskmise ? mis annab soodsa tõuke Eesti meetootjatele. Samas ebakõlad aususega kipuvad vanas vaimus jätkuma. Eesti mesi, võrrelduna suvalise importmeega, on maitselt hinnatud meile harjumusliku taimestiku pärast. Valitseb aga segadus meetoodete tähistustes, mis võimaldab äärmuslikes ilmingutes serveerida odavat importmett eesti mee pähe.

Juba enne ELi astumist oli meil kehtiv nõue mee tähistuse kohta: sildil pidi olema mee päritolumaa. Uus Eestis kehtiv meeseadus, mis pole midagi muud kui ELi seaduse eestikeelne tõlge, nõuab täpselt sedasama.

Tekib küsimus: miks senini on mesi müügil purkides, millel puudub mee päritolumaa tähis.

Mõned kavalpead kasutavad päritolumaa tähise asemel viidet: tootja X vallas asetsev Y talu. Tarbijas äratab see usaldust ? nagu oleks seal sees kodumaine mesi. Tegelikult talu Y võib toota pakendamata toormeest (mille päritolu sildil ei kajastu) pakendatud mett. Ja see ei pruugi olla sugugi eesti mesi!

Eriti kavala rakenduse on leidnud registreeritud kaubamärk Saaremaa mesi. Formaalselt võib selle kaubamärgi all pakendada kas või hiina mett ? kaubamärk ei määra mee päritolu (nagu Viru Valge pole toodetud Virumaal, ja ka Sireli kaubamärk ei tähenda, et tegemist oleks sirelimeega).

Küsimus on aga, miks tarbijakaitse, veterinaar- ja konkurentsiamet pole sellele siiamaani lõppu teinud. Selline tähistus annab võimaluse tarbija petmiseks ega vasta meeseadusele, ühtlasi tekitab ebaausat konkurentsi nende firmade suhtes, kes päritolumaad näitavad.

Mesindust mõjutab EL ka suhkruhinnaga. Miks peavad eesti mesinikud peale maksma üle poole suhkru hinnast Euroopa suhkrutöösturitele? Muide, mesilaste tekitatud ?ilma rahata? tolmendamisefekti mõju looduse säilimisele ELis toetuste vääriliseks ei peeta. Mesilaste talvevaruks kulub 18?25 kg suhkrut pere kohta. Pole sugugi haruldus, kui mesinik peab ostma talvevaruks mitu tonni suhkrut.

Kui kütusehinnad Ameerikas kallinesid, tekkis seal probleeme, kuidas hakkama saada. Kuidas peavad hakkama saama suuremad mesinikud, kel mesinduspunktid ise kohtades? Kui sõiduautod seisma jäävad, saab kasutada ühistransporti. Kui aga transpordimasinad seisma jäävad, on katastroof! Kas ei peaks operatiivsemalt tegutsema, vähendades diislikütuse aktsiisi tervikuna ? selmet luua keerukaid kompensatsioonisüsteeme küll bussiliinidele, laevaliinidele jmt, jättes nt kalurid kogemata välja.

Ühest küljest, tingituna heast meeaastast, peaks meehind langema. Teisest küljest aga... Kes purjetamisega tegelenud, teab, et üsna tihti tuleb sõita ka vastutuult ? et hiljem pärituules sõita. Arenenud Euroopa riigid on pärituulesuuna (rahulolu) kätte võitnud. See aga ei pruugi meile veel sobida ? sealtpoolt tulnud direktiivid, tingimused, suhkrutrahvid, suhkruhind, sundaktsiisimäärad sealhulgas!

Autor: Peep Martverk

Hetkel kuum