• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 225−0,08%39 752,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,35
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 225−0,08%39 752,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,35
  • 18.10.05, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Inglastega koostööks varu rohkem aega

Senise kuueaastase kogemuse põhjal võib väita, et inglased on ääretult konservatiivsed, ettevaatlikud, tundub isegi, et eelarvamustes kinni. Nende firmad on pika ajalooga, kindlalt väljakujunenud organisatsioonikultuuriga.
Siiski tundub, et suuri erinevusi kahe maa ärikultuuris ei esine. Lisaks mainitud konservatiivsusele on nad täpsed, lepingutest peetakse kinni. Need on omadused, mida ka eestlased kõrgelt hindavad.
Inglastega äri ajades tuleb arvestada, et inglased on aeglased. Vastuseid tuleb pikalt oodata, pidev üleküsimine ja meeldetuletamine on nendega suheldes tavalised.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ühtne IT-süsteem tagab pideva kontrolli saadetiste üle, see hõlbustab suhtlemist ja kiirendab olulisel määral info liikumist ning aitab vältida vigu.
Usalduse võitmine võtab samuti aega, kuna eestlastele langeb inglaste silmis endise sotsialismimaa vari. Koos töötades selgub aga peagi, et eestlased ja inglased sobivad partneriteks, kuna väärtushinnangud on üllatavalt sarnased.
Võib öelda, et transpordi korraldamine Inglismaale ja sealt tagasi on rutiinne ja lihtne. Tavad, nõuded ja dokumentatsioon on sarnased.
Kuigi inglased ei kiirusta kõikide euronõuete rakendamisega, on transpordisüsteemis kehtivad nõuded aja jooksul harmoneerunud. Kaubavahetusel Inglismaa ja Iirimaaga piiranguid ja kitsendusi ei ole.
Alates 2004. aasta algusest kasutame Inglismaa-suunalisel liiklusel treilereid. Varasematel aegadel liikus kaup sõltuvalt nädalast kas treileris või merekonteineris.
Pidevalt kasvavate mahtude tõttu oleme nüüdseks üle läinud vaid treileritega kauba transportimisele.
Praegu saabub ühes nädalas Inglismaalt Eestisse keskmiselt 4?7 treileritäit kaupa,
Eestist Inglismaale, sõltuvalt nädalast, keskmiselt kaks treilerit.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Importsaadetised korjatakse Inglismaal vahelattu, kus nad laetakse kindlatel päevadel ja kellaaegadel väljuvatele autodele. Eestist Inglismaale saatmine toimub samal põhimõttel.
Saadetise suurus ja kaal ei ole määravad, ega ka pakendamise viis. Pakend peab olema lihtsalt transpordi jaoks piisav. Kiired saadetised ? dokumendid, varuosad, elusloomad või väga väikeste ja kallite kaupade saatmiseks on mõistlik kasutada lennukit. Pidevalt kasvavad mahud muudavad transiitaegu järjest lühemaks.
Praegu väljuvad treilerid kaubaga nii Inglismaalt Eestisse kui Eestist Inglismaale kaks korda nädalas, mis teeb maanteetranspordi puhul transiitajaks kolm tööpäeva ja lennutranspordi puhul 1?2 päeva.
Üldjuhul liiguvad treilerid terminalide vahel, jaotuslogistikat tehakse nii Eestis kui ka Inglismaal väikeste jaotusautoga. Otse treilerile laetakse vaid suuremahulisi veoseid või kergesti purunevat kaupa, mis ei kannata ringilaadimist.
Ning kuna mahud suurenevad pidevalt, muutub seetõttu soodsamaks ka transpordihind.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kaubavahetus Suurbritanniaga näitab jätkuvalt kasvutrendi.
Lisaks täiskoormate veole, on hoogustunud sellel suunal ka osakoormate vedu.
Suurimad ekspordiartiklid on puit, mööbel, palkmajad, tekstiilist valmistooted.
Imporditavate kaubaartiklite loetelu on väga lai, sisaldades traditsiooniliselt Euroopast transporditavaid tooteid. Kui võrrelda saareriigi importkaupu mandri-Euroopaga, siis suuri erinevusi ei ole.
Autor: Lauri Hanni

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele