Enim tööõnnetusi tööstuses

Tööstusele järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (11%) ning ehitus (8%).

Tegevusalade järgi oli õnnetusrohkeim hulgi- ja jaekaubandus (249 juhtu), järgnesid võrdselt metallitööstus ja puidutööstus (kummaski 230 juhtu), ehitus (193 juhtu), avalik haldus ja riigikaitse (179 juhtu), veondus, laondus ja side (175), toiduainetööstus (144 juhtu) ja keemiatööstus (135 juhtu).

Kõige vähem läks kirja tööõnnetusi õhutranspordis (1), kalanduses (4) ja veetranspordis (7).

Raskeid tööõnnetusi toimus kõige rohkem metallitööstuses (82), ehituses ning hulgi- ja jaekaubanduses (kummaski 75), puidutööstuses (62) ning põllumajanduses ja jahinduses (50).

Ühtegi rasket tööõnnetust ei olnud vee- ja õhutranspordis, vähe oli neid finantsvahenduses (3) ning kalanduses (4)

100 000 töötaja kohta toimus kõige rohkem tööõnnetusi keemiatööstuses (1216), puidutööstuses (1004), mööblitööstuses (784), toiduainetööstuses (676) ning põllumajanduses ja jahinduses (587).

Vähim oli suhtarvus tööõnnetusi hariduses (94), kalanduses (111) ja finantsvahenduses (139).

Kõigi tegevusalade keskmine oli 393.

Tööõnnetuste põhjusteks oli 26% juhtudest tööohutusnõuete rikkumine töötaja poolt, 5% juhtudest ei vastanud töövahend tööohutusnõuetele ja 4% juhtudest ei vastanud ehitis, tööruum või liikumisteed tööohutusnõuetele.

46% juhtudest olid muud põhjused, mida ei seostatud töötaja või tööandja tehtu või tegemata jätmisega.