Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valimised võitnud Keskerakond võttis ka tegeliku võimu
Kõige suurem võitja oli kohalike omavalitsuste valimisel Keskerakond, kes võeti 17 suuremast linnast linnavalitsuse moodustamisel kampa 13s. Võidu ehk suurima kohtade arvu saavutas Keskerakond vaid seitsmes vaadeldud linnas.
Ainus linn, kus Keskerakond oli valimistel üks võitjatest, aga kus ta lõpuks koalitsiooni ei pääsenud, oli Kärdla ? Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Reformierakond ja Keskerakond said võrdselt neli kohta volikogus, kuid võimuliidu moodustamisel jäeti Kesk ainsana opositsiooni, kaasati hoopis kolm kohta saanud Isamaaliit.
Kui enamikus suuremates linnades oli valimiste võtja ka koalitsiooni moodustaja, siis Reformierakond pidi enda kantsiks peetavas Haapsalus alla neelama mõru pilli, kui Res Publica, Keskerakond ja Isamaaliit võimuliitu läksid ja võitja välja jätsid. Reformierakond osaleb kas otse või valimisliidu kaudu võimuliidus kümnes suuremas linnas, saades neist üheksas ka linnapea koha, volikogu esimehe kohti on Reformil aga vaid üks.
Kui vahetult pärast valimisi avaldasid mitme erakonna poliitikud arvamust, et Keskerakonna ja Reformierakonna liidud on juba ette keskkontoris sõlmitud, siis nüüd on näha, et nende sõprus pole siiski kogu Eestit hõlmav. 17 suuremast linnast valitsetakse koos seitset, teine osapool jäeti olukorras, kus mõlemad olid kolme suurema häältekoguja seas, välja kaheksas linnas.
Kaebuste tõttu pole valimistulemusi saadud välja kuulutada Tallinnas, Narvas, Kohtla-Järvel ja Võrus, nendes linnades on koalitsioonilepped veel lõplikult sõlmimata. Läbirääkimised on siiski peetud ning muutused vähetõenäolised. Kõige segasem on olukord Tallinnas, kus pole siiani täpselt teada, kes saab linnapeaks ja volikogu esimeheks ning kas volikogus napi enamuse saavutanud Keskerakond heidab Reformierakonnaga ühte või mitte. Linnapeakandidaadina on kõige tihedamini kõne all olnud Vilja Savisaar ja Toomas Vitsut.