Raimo Ülavere • 3. november 2005 kell 22:00

Viruta, varasta ja peta, siis oled Tegija

Eetika Eestis, mitte ainult Eesti äris, on hakanud nagu benji-kumm kahetsusväärselt venima. Mulle tundub, et praegusel ajal on aktsepteeritud üks ülim kõlblusnorm, mis kipub teisi varjutama: hinnatud ühiskonnaliige on inimene, kes on osavam teistel naha üle kõrvade tõmbamises, kes on kavalamalt riigi või äripartneri tagant virutanud või kes on eriti huvitaval moel seadusi või moraalinorme rikkunud. Tema on Tegija, tegude inimene ja eesmärk pühendab abinõu.

Alustuseks värskeim näide viimastest päevadest. USA väärtpaberijärelevalve süüdistab kahte LHV töötajat ? Oliver Peeki ja Kristjan Lepikut ? ebaseaduslikult konkurentsieelise hankimises ning selle abil rikastumises. Nendega kambas on veel kolm inimest, kelle nimesid avalikkus veel ei tea, kuid olen üsna veendunud, et leiame ka nemad LHV omanike või LHVga lähedalt seotud inimeste ringkonnast.

Ei hakka üle kordama, kuidas nad seda tegid, aga fakt on see, et oli olemas tahtlus reegleid rikkuda, oli olemas tegu, tehingud ja on olemas tulemus, meestel palju raha ja SECi süüdistus ning klientidel sajad miljonid kontodel kinni. Tõesti, ma arvan, et need viis inimest ja võib-olla veel keegi, kelle teadmisel tehinguid tehti, tõmbasid vee peale viimaste aastate pingutustele, mida muu seas on ka LHV tänuväärselt teinud ? kasvatada ja arendada Eestis investeerimiskultuuri.

Nüüd siis sellest, mida meestest arvatakse. Meestest, kelle tõttu, nagu öeldud, on sajad miljonid kroonid USAs külmutatud. Meestest, kelle pärast ilmselt enamik LHVs kasvusamba teinutest kaalub või hetkeks oma pensionisamba teise kohta viimist, mitmed ilmselt seda ka teevad. Meestest, kelle tõttu potentsiaalne väikeinvestor teeb otsuse ? miks ma peaksin börsile oma raha panema, seal tegutsevad ju ­ainult spekulandid ja käib konkurss, kes osavamalt siseinfot kasutab. Niisiis

?Tänaks Kristjani ja Oliveri Eesti investeerimiskultuuri edasiviimise ja teadlikkuse tõstmise eest. Nende meesteta oleks investeerimisalane teadlikkus Eestis märksa madalamal tasemel,? ütleb ?mkk? varjunime all kommenteerija LHV foorumis. ?Mina igatahes hoian selles nõiaprotsessis kohalikele robinhoodidele pöialt,? märgib ?seemik?. Ja nii edasi. Ilma irooniata.

Kurb on see, et selliste kommentaaride üle polegi nagu väga imestada. Eetika uuest paradigmast oleme ju aimu saanud ka varasematest juhtumitest.

Näiteks Ain Hanschmidti juhtum. Jah, pole kahtlust, et ta kasutas oma ametipositsiooni ära rikastumiseks, seejuures tegi seda panga abi ja klientide rahaga. Ent siiski saime lugeda mitmeid kommentaare (eelkõige internetist, kus inimesed anonüümsuse varjus ehk toovadki välja tegelikud hoiakud), kus kiideti Hanschmidtile takka. ?Kõva mees, tehke järele! Kus on teie 700 miljonit krooni?? kõlas vastuseks päringule, kas Hanschmidti tegu oli ka eetiline. Hanschmidt on Tegija, pole kahtlust.

Toon veel paar näidet. Lihtsalt näitamaks, et Tegija tegude aktsepteerimine lööb välja väga erinevates valdkondades ja erineval kujul.

Urmas Sõõrumaa, suurärimees, Eesti ühe suurima ettevõtte, riigile kuuluva Eesti Energia nõukogu liige, Eesti suurima turvafirma osanik, räägib säravate silmadega televiisoris, kuidas ta oma, ka lääne mõistes ülikalli, autoga politsei eest minema kihutab. Lahe värk, on ju? Cool?ilt kihutab, eks?

Või siis Edgar Savisaar ja tema Keila-Joa majatehing. Suurele hulgale Eesti inimestest oli maja odavamalt ostmine ? asju õigete nimedega nimetades maja osaline kinkimine ? täiesti aktsepteeritav tehing Eesti ühe suurima erakonna esimehe ja ministri jaoks. Sarjata ja valimispäeval ka häältega hinnangu said need, kes julgesid kritiseerida. No kuulge, kui keegi üldse on Eestis Tegija, siis on see Savisaar!

Majatehinguga ilmnes ka üks oluline asjaolu, mis ilmestab ja samal ajal tugevalt soodustab Tegija kultust ? juriidiliselt on kõik korras. Mäletate neid justiitsminister Rein Langi sõnu? Minu arvates on see küünilisuse tipptase, mille üle muidu oleks hea niisama ilkuda, aga mis kahjuks annab ühiskonnale sõnumi ? mis pole seadusega keelatud, on lubatud. Kuni seadus on kehv ja auklik, siis võime virutada, varastada, petta ja valetada. Oih, vabandust, eksisin ? valetada pole suurt vajagi, kuna juriidiliselt on ju kõik korras!

Näidete jada võiks jätkata: osa inimeste arvates on K-kohukese kampaania väärt aasta turundustegu (geniaalne idee!), eurorahade jagamine omadele on aktsepteeritav (osavalt tehtud!), altkäemaksu võtnud politseinik aga väärib kaastunnet (no tahtis ju ka Tegijaks saada!). Need näited jooksevad iga päev meie elus, kuni selleni välja, et järjekorras ette trügimine on ka täitsa okei (julge pealehakkamine!) ja kõva mees peabki kaupluse ees invaliidikohale parkima (Tegijal on ju kiire!).

Ma ei tea, kuhu see eetikanormi muutus välja viib või kas praegu on tegu LHV meeste termineid kasutades n-ö põhjaga. Mul on aga tunne, et mingil hetkel käib eetika veninud kumm meile kõigile kõva laksuga vastu pead. Ning pungitav muhk on ehk kergeim tagajärg, millega me tegelema peame hakkama.

Hetkel kuum