Uue Eesti Vabariigi ajal, kui algas elamuehituse kiire tõus, ei pööratud algusaastatel tähelepanu võimalusele, mida kätkevad endas vanad kasutuks jäänud tööstushooned. Tallinnas, mis on kasvanud lausa pöörases tempos ning endisaegne agul või äärelinn on muutunud atraktiivseks kesklinna osaks, läks pikalt aega, enne kui arendaja-ehitaja oma pilgu mahajäetud, räämas tööstuskvartalitele suunas.

Tuntumad käsil olevad projektid, kuhu kortereid kohandatakse või uusi kortermaju juurde põimitakse, on Tallinna tekkinud korraga küllaltki palju.

Alustada võiks Ilmarise kvartalist, kus küll kortermajad on uusehitised, aga on seotud Domina Ilmarise hotelliga, mis omakorda ühendab renoveeritud ajaloolist hoonekompleksi, millest ehk tuntuim on 19. sajandi lõpul ehitatud valukoda. Kortermajadest on valmis seitse ja ehitamisel veel kaheksa.

Selle kõrval võiks välja tuua Art Depoo projekti, kus korterid ja büroopinnad on kohandatud täielikult tööstusmaastikusse ? endisesse Norma plekitööstusesse Jahu tänaval. Ümberehitus kestis 2004. aasta varakevadest oktoobrini ning enne ehitise valmimist olid peaaegu kõik elamispinnad huvilised leidnud. Põhjuseks hind (9000?11 000 krooni/m2 viimistlemata korterikarbi eest), kesklinna- ja merelähedus ja ostja teadmine, et iga korter on unikaalne.

Sarnane, kuid mahukam projekt on töös nn tselluloosi vabrikus. Seal ehitatakse Fahle büroo- ja kortermaja, milles Simus KV maakleri Taavi-Richard Raide sõnul maksavad siseviimistlusega korterid paekiviosas 17 000?31 000 kr/m2, klaasosas korterid 40 000?50 000 kr/m² ning siseviimistluseta äripinnad 12 000?20 000 kr/m2. Maakleri arvates hindavad paekiviosa ostjad eelkõige tehase hõngu: kõrged laed (3,2?5 meetrit), vanade paekiviseinte ja -lagede eksponeerimine ning tehase konstruktsioonide säilitamine. Pealeehitatavas klaasist osas on vaieldamatuks trumbiks ainulaadne panoraamvaade Tallinna linnale, mille kinniehitamine ka tulevaste arendusprojektide teostamisega vähetõenäoline on.

Et korteriostjatest erinäolistes ehitistes puudust ei ole, näitab ka see, et Rotermanni kvartali kodulehekülje www.rotermannikvartal.ee andmetel on senini veel kerkimata majades pakkumisel ainult üks 111,4ruutmeetrine korter hinnaga 3 564 800 krooni ning äsja ehitusloa saanud Lutheri kvartalis on esimese etapi korteritest suusõnaliselt suurem osa broneeritud.

Samas võime terves Tallinnas leida veel tööstushooneid, mis peidavad endas realiseerimata unistusi eksponeerida oma esialgsest kasutusest tulenevaid isikupäraseid ehitusmaterjale ning võimalust igale kodusoovijale kujundada ainuisikulist ruumilahendust. Vaadates neid praeguses linnamaastikus pilku häbenema panevaid varesid, tahaks siiski uskuda, et varem või hiljem omanike-arendajate ? arhitektide koostöö aitab päästa omanäolisust.

Linna näo kujundajatel ning arhitektidel ja arendajatel tasub terasemalt ringi vaadata igal pool Tallinnas, kus endiste tööstuste näotud tondilossid üha kaunimaks muutuvat elukeskkonda rüvetavad. Nii mõnegi vana vabriku inetud müürid on veel kindlalt püsimas ? äkki tasuks enne lammutamisotsuse langetamist mõelda võimalusele need omanäolisteks elumajadeks kujundada.

Inimesi, kes kalleid ja omapäraseid kodusid soetada ihaldavad, jätkub küllaga.

Autor: Merrit Kiho