Jäätmete tekitamine, käitlemine ning vedu nõuavad luba

Vastavalt jäätmeseadusele on jäätmed igasugused asjad, mille valdaja on ära visanud, kavatseb ära visata või on kohustatud seda tegema. Tavajäätmetest eristatakse püsijäätmeid, biolagunevaid ja ohtlikke jäätmeid. Jäätmete käitlemine võib olla kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine.

Eestis kehtib jäätmete käitlemisel tootja vastutus ? toodete valmistamisel peab tootja võimalikult suures ulatuses piirama ohtlike ainete kasutamist, et vältida nende sattumist keskkonda, hõlbustada toodetest tekkivate jäätmete ringlussevõttu ning vältida vajadust kõrvaldada jäätmeid ohtlike jäätmetena.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialisti Malle Piirsoo sõnul on kõige olulisem täita ja esitada jäätmeloa taotlus koos kõigi vajalike lisadega, et inspektsioonil oleks ülevaade firma tootmistegevusest või jäätmekäitlusest. Taotlus esitatakse asukohajärgsele keskkonnateenistusele. Keskkonnateenistuse spetsialist kontrollib, kas kõik andmed vastavalt seadusele ja määrusele on esitatud ning kas ettevõte vajab üldse jäätmeluba või on vajalik taotleda keskkonnakompleksluba.

Malle Piirsoo lisab, et kui kõik vajalikud andmed on esitatud, siis saadetakse ettevõttele otsus loa menetlusse võtmise kohta. Luba võib menetleda kuni kolm kuud, taotluse menetlusse võtmise otsusest teatatakse ka Ametlikes Teadaannetes. Loa menetluse käigus kontrollitakse ettevõtte poolt esitatud andmeid, sealhulgas võidakse külastada ka ettevõtet, vajadusel küsitakse lisainfot. Kui vaja, siis algatatakse keskkonnamõju hindamine, selleks ajaperioodiks loa menetlus peatub. Lõpuks saadetakse ettevõttele otsus vastavalt loa andmise või loa andmisest keeldumise kohta, kusjuures keeldumist tuleb põhjendada.

?Mida põhjalikumad ja täpsemad on tegevuste kirjeldused, seda kvaliteetsem luba on võimalik anda. Vajadusel külastatakse ka ettevõtet või jäätmekäitluskohta, et kontrollida, kas kõik taotluses esitatud andmed on tõesed,? selgitab Piirsoo.

Keskkonnainspektsiooni keskkonnaosakonna vaneminspektor Pavel Ojava märgib, et esineb nii tahtlikke rikkumisi kui ka selliseid, mida pannakse toime teadmatusest.

?Võib eristada sisulisi ehk vahetult keskkonna saastamisega seotud rikkumisi, aga ka n-ö formaalsed rikkumisi, näiteks aruande mitteesitamine või mittetähtaegne esitamine,? iseloomustab Ojava. ?Teinekord võib rikkumise puhul olla tegu ka lihtsalt tähelepanematusega või unustamisega.?

Keskkonnainspektsiooni ülesanne on jäätmeseaduse nõuete täitmise kontrollimine, kusjuures kontrollime nii jäätmeluba omavaid ettevõtteid kui ka neid, kellel see pole küll nõutav, kuid kelle tegevuses jäätmeid tekib.

Ühtlasi selgub ettevõtete kontrolli käigus, millistel ettevõtetel peaks jäätmeluba olema. Iga jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt jäätmekäitlusnõuetele, st koguma, ladustama ja käitlema nii, et sellest keskkonnale kõige vähem kahjulikku mõju tekiks. Jäätmehoolduses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat. Jäätmevaldaja peab omama ülevaadet tema valduses olevatest jäätmetest ? nende liigist, hulgast ja päritolust.

Ettevõtet kontrollima minnes kontrollib inspektor kõigepealt loa olemasolu või selle vajadust, seejärel loa tingimuste täitmist. Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab olema käitluslitsents. See puudutab ettevõtteid, kes tegelevad teiste isikute poolt tekitatud ja üle antud ohtlike jäätmete käitlemisega.

Autor: Eeva Pajuviidik