Omavalitsus vajab jäätmevedaja abi

Jäätmeseaduses on kirjas, et kohaliku omavalitsuse (KOV) kohustus on korraldada oma territooriumil olmejäätmete vedu. Mida see tähendab laias laastus?

Esiteks vastutab KOV riikliku, maakondliku ja kohaliku jäätmekava rakendamise eest, mis omakorda on seotud pidevalt muutuvate Euroopa Liidu direktiivide ja meie seadustega. Teiseks, KOV on kohustatud haarama kõik jäätmetekitajad jäätmekogumissüsteemi, et minimiseerida ebaseadusliku jäätmete ladestamist metsa alla. Ja kolmandaks peab looma soodsad tingimused olmejäätmete tekitajatele teenuse saamiseks.

KOVi ei huvita ainult segaolmejäätmete vedu. Probleem on jäätmete ringlusesse saatmine (taaskasutamine) ehk prügilas lõppladestamise mahu vähendamine. Lihtne jäätmevedu on end ammendamas. Jäätmevedajail tuleb kiiresti laiendada oma teenuste paketti mitte ainult prügikonteinerite valiku osas, vaid ka taaskasutamise valdkonnas.

KOVidele on selge, et lõppladestamine läheb veel kallimaks ja seda kulu on võimalik asendada ainult kahel moel ? jäätmete tekkimise vähendamise ja jäätmete taaskasutamisega. Pole vaja kiruda pakendiseadust, vaid olla abiks KOVile selle kiiremal rakendamisel.

Jäätmevedajat ärritab jäätmeveo piirhind, jäätmetekitajat miinimumpakett. Inimesele on raske selgitada uut jäätmekäitlusviisi. Siin vajab KOV samuti jäätmekäitlejate abi.

Korraldatud jäätmeveoga kaitseb KOV laiemas laastus keskkonna huve. Ettevõtja, kes ei saa aru, et süsteem ostsin/müüsin on lõpul, jääb maha isegi kartellidesse liitudes. Kui KOV leiab oma majandusarvutuste abil, et probleemi lahendatavaks on kehtestatud teenuse piirhind, siis ei pea ta tingimata tühistama konkursi tulemusi isegi siis, kui kõik pakutavad teenuse hinnad on üle piirmäära. Tuleb otsida teisi võimalusi selle rakendamiseks. Ja nimetatud otsingus jäätmevedaja võib olla abiks. See võiks olla selle ?sõja? kompromiss.

Autor: Igor Sljussar