Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Huvi Tallinki vastu on kasvatanud järsult väärtpaberikontode arvu
Kui novembri esimestel nädalatel avasid eraisikud keskmiselt 300?400 uut väärtpaberikontot, siis eelmisel nädalal oli uute avatud kontode arv 2449. Tallinki aktsiaid sai märkida alates eelmisest esmaspäevast.
Peale Eesti väikeinvestorite on võimalus aktsiaid märkida ka soomlastel.
Kui Eestis on praegu umbes 180 000 väärtpaberikontot, siis Soomes oli oktoobris kontoomanike arv 843 000. ?Kuna Soomes ei ole kaua aega häid IPOsid olnud, siis väikeinvestorid on kindlasti väga elevil,? lausus Hansa Investeerimisfondide juht Alvar Roosimaa. Sel aastal on Soomes korraldatud üks esmaemissioon. Mais tuli börsile IT-firma AffectoGenimap, mille emissiooni maht oli 688 mln krooni.
Tallinki puhul taandub Roosimaa sõnul otsuse tegemine kahele vastandlikule argumendile. Ühelt poolt on aktsia hinnatase nõudlik, kuid teisalt on turu nõudlus väga suur.
?See on ideede võitlus ? kas vaadata rohkem fundamentaalset poolt, mille järgi ta tundub natuke kallis, või vaadata nõudlust, mis ilmselt on meeletu,? sõnas Roosimaa. Viimasel juhul tasub Tallinkit osta argumendiga, et nõudluse-pakkumise vahekord on firma börsiletulekul ühele poole kaldu.
Siiamaani on investorid tõepoolest neelanud IPOdelt kõike, mida kätte saavad, sest asju, mida neelata, on vähe olnud. ?Ükskord võiks ka Eestisse jõuda emissioon, mis läheb alla esimesel päeval,? leidis Roosimaa. Ida-Euroopas ei oleks see midagi uut. Näiteks Varssavis on mitmeid ettevõtteid, mis on IPOst saadik miinuses.
Eestis ei ole IPO-järgset langust veel kunagi nähtud. ?Tegu ei ole kindlasti tasuta lõunaga, nagu on hakatud eeldama pärast Starmani ja Tallinna Vett,? manitses fondijuht. ?Aga ilmselt toimub ka Tallinki peale samasugune tormijooks,? oli ta veendunud.
Roosimaa sõnul ei sobi aktsia investorile, kes ootab iga aasta regulaarseid väljamakseid, kuna Tallink ei ole praegu dividende maksev ettevõte. ?Aga meil ei ole selliseid fonde, kus oleks regulaarseid väljamakseid vaja teha ning pensionifondides algavad regulaarsed väljamaksed paarikümne aasta pärast,? lausus Roosimaa ning tõdes, et kui aktsia hind läheb üles, sobib ta igale poole.
Hansa Investeerimisfondid ei ole veel otsust Tallinki suhtes langetanud.
LHV tasulise lisateenuse LHV Pro klientidel soovitatakse aktsiaid märkida ja kiirelt müüa.
Peamine LHV soovitus erainvestorile on ?märgi ja katsu kiiret kasumit teenida?. Sealjuures loodetakse kutseliste investorite huvile.
Samas toonitatakse, et ostmise ja kiire müümise strateegia võib põruda, kui professionaalsete investorite huvi on madal.
Tallinki riski peavad LHV analüütikud siiski kõrgeks, samuti hinnataset.
Rahavoogude mudeli põhjal oleks Tallinki aktsia hind 75 krooni, mis on IPO hinna alumine äär.
Autor: Lauri Matsulevit?