• OMX Baltic−0,15%294,29
  • OMX Riga−0,04%916,34
  • OMX Tallinn−0,38%1 978,33
  • OMX Vilnius0,07%1 233,91
  • S&P 5000,47%6 615,28
  • DOW 300,11%45 883,45
  • Nasdaq 0,94%22 348,75
  • FTSE 100−0,07%9 277,03
  • Nikkei 2250,89%44 768,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,63
  • OMX Baltic−0,15%294,29
  • OMX Riga−0,04%916,34
  • OMX Tallinn−0,38%1 978,33
  • OMX Vilnius0,07%1 233,91
  • S&P 5000,47%6 615,28
  • DOW 300,11%45 883,45
  • Nasdaq 0,94%22 348,75
  • FTSE 100−0,07%9 277,03
  • Nikkei 2250,89%44 768,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,63
  • 29.11.05, 09:46
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Börsikommentaar: Tallinna Veel oleks olnud vähemriskantne alternatiiv

Tallinna Vesi refinantseeris 37,5 mln euro (587 mln kroonise) EBRD laenu uue laenuga.
Vana laen oli võetud EBRD ja oli fikseeritud intressiga laen. Laenu intressiks oli 4,19 protsenti + riskimarginaal 0,48 protsenti.
Uus, Nordeast võetud kümneaastane laen on ujuvintressiga Euribor + riskimarginaal 0,24 protsenti.
Ettevõttele on väga tähtis, et laenupõhiosa ei tuleks kiiresti tagasi maksta. Varem oli laenupuhkus kolm aastat, uue laenu puhul viis aastat. EBRD laenulepingust tingituna oli ettevõte sunnitud hoidma umbes 80 mln krooni lihtsalt pangakontol.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kui jätta kõrvale mitteintressialased kaalutulused, oleks ehk tasunud kaaluda kümneaastast fikseeritud intressiga laenu (baasintress hetkel 3,51 protsenti + madalam marginaal (0,24 protsenti). See, et otsustati ujuvintressiga laenu kasuks, näitab, et Tallinna Vesi panustab kümneaastases perspektiivis intressi madalale jäämisele.
Enne restruktureerimist oli Tallinna Vee kaalutud keskmine intressikulu ligikaudu 4,9 protsenti aastas, see alaneb nüüd ligikaudu 3,6 protsendini aastas, andes intressikulude säästuks ligikaudu 15 mln krooni võrreldes 2005. aasta intressikuludega.
Nii suur sääst eeldab, et intress ei tõuse.
Tänasest on börsil uued BIGi võlakirjad ? 450 tuhat tükki.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele