Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Leedu peaminister kompas külaskäigul Eesti Energia suhtumist uude tuumajaama
?Leppisime kokku, et lähiajal üritame kokku kirjutada ühiste kavatsuste protokolli, mille alusel alustame uuringuid, milline see jaam võiks olla,? ütles Eesti Energia juhatuse liige ja tehnikadirektor Lembit Vali, kelle sõnul tingivad uue tuumajaama ehituse üha karmistuvad keskkonnanõuded. ?Aastal 2016 läheb Balti energeetikas keeruliseks, sulgeda tuleb Narva Elektrijaamade vanad plokid ning ka Ignalinas tuleb tootmine senisel kujul lõpetada, seega tuleb leida võimalus, millega energiapuudujääki katta.?
Vali sõnul on ka Poola öelnud, et nad tahaksid uue tuumajaama ehituses osaleda, lätlased ütlesid juba aasta tagasi, et on nõus kaasa lööma. ?Poolal on probleeme, kuna EL püüab Poola CO2 kvoote vähendada olulisel määral ja neil on tõsised probleemid CO2-normide täitmisega, nad on huvitatud tuumaenergeetikast,? ütles Vali, kelle sõnul tuumajaam süsinikdioksiidi ehk CO2 ei tooda. Vali lisas, et niipea uue jaama ehituseks siiski ei lähe, ainuüksi uuringuteks kulub vähemalt 8?9 aastat.
Vali sõnul ei ole kahtlust, et uus tuumajaam tehakse just Ignalinasse, sest seal on olemas kõik võimalused ? infrastruktuur, töötajad ja teaduspotentsiaal.
Brazauskas ütles pärast lühikohtumise lõppu ajakirjanikele, et Leedu avalikkus toetab uue tuumajaama rajamist ja seega on olemas eeldused, et selle saaks rajada just Ignalinasse.
Brazauskase sõnul peavad Balti riigid energeetika vallas kindlasti koostööd tegema, kuna see võimaldab süsteeme efektiivsemalt majandada.
Eesti Energia värske juhatuse esimees Sandor Liive ütles, et kõik Balti energeetikafirmad on silmitsi sarnaste väljakutsetega konkurentsitihedas Euroopa energeetikasektoris. ?Eesti, Läti ja Leedu energiafirmad on eraldiseisvatena liiga väikesed ning koostöö on konkurentsivõime tagamiseks olulise tähtsusega,? ütles Liive.
Eesti Energia on juba osa saastekvootidest maha müünud, ütles Eesti Energia juhatuse liige ja tehnikadirektor Lembit Vali eilsel pressikonverentsil. Kui palju ja mis hinnaga, Vali öelda ei tahtnud. Tonni süsihappegaasi hind kõigub hetkel 20 euro piirimail.
?Tänase seisuga saame öelda, et oleme pärast registri käivitumist teinud mõned heitmekvootide ostu- ja müügitehingud, mis on suunatud süsteemi toimivuse ja kindluse testimiseks,? kirjutas Eesti Energia pärast pressikonverentsi saadetud e-kirjas. ?Eesti Energia avaldab heitmekaubanduse võimaliku mõju ettevõtte tulemustele koos muude majandustulemustega iga perioodi lõpuks.?
Vali teatas eile ka, et riik tahab Eesti Energia tuludest pool miljardit omanikutulu välja võtta. Seni on räägitud 100miljonilisest dividendist. ?2006. aastal laekub riigieelarvesse 500 miljonit krooni 2005. aasta eest,? kinnitati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.