Euroopal aeg Eestit abistada

Kui Eesti majandus suutis tugevalt kasvada ajal, mil Euroopa majandus kiratses, siis nüüd, kui meie peamine kaubanduspartner hakkab jalgu alla saama, on lootust, et meie tugev tõusutrend jätkub. Majandusringkondades on mõistlik rääkida, et igale tõusule järgneb mõõn. Eesti vanasõna ütleb veel karmimalt - pill tuleb pika ilu peale. Eesti majandus on kasvanud viimastel kvartalitel kümnendiku võrra. Mis see muud kui ilu on.

Kas nüüd ootab meid allakäigutrepp? Tõsi ta on, et eestlased on aas-taid üle oma või-mete tarbinud ja toetanud sellega "kunst-li-kult" ma-janduse arengut. Samas pole me oma kaupade-tee-nus-te ainu-kesed tarbijad. Äri on võimalik ajada ka väljaspool riigipiire.

Kaubavahetusel välisriikidega on olulise tähtsusega see, et meie kaubanduspartneril läheks hästi. Kuna Eesti ekspordist ligi neli viiendikku läheb Euroopa Liitu, siis on igati tervitatav, et eurotsoonis on hakanud paremini minema.

Üheks selgeks majanduskasvu indikaatoriks on Euroopa Keskpank, mis tõstis möödunud kuul esimest korda viimase viie aastaa jooksul baasintressimäära. Käimajoostud aastalt oodatakse intresside tõusu jätkumist. Kui keskpank ei saanud pikka aega inflatsiooni ohjamiseks intresse tõsta, kuna eurotsoonis oli majanduskasv väga nõrk, siis praegune situatsioon näitab, et nüüd ta enam niimoodi ei mõtle.

Möödunud aasta kolmandas kvartalis kasvas eurotsooni majanduskasv enam kui aasta kiireimas tempos, regiooni suurimates riikides Saksamaal ja Prantsusmaal on töötuse määr hakanud langema, eurotsooni teenindussektor näitas finantsuudisteagentuuri Bloomberg andmeil detsembris viimaste aastate kiireimat kasvu, ja samuti on oluliselt paranenud tarbijate usaldusindeksid.

Mööda ei maksa vaadata ka Euroopa aktsiaturgudest, kus möödunud aasta oli tugev tõusu-aasta. Aktsiaturud aga teadupoolest püüavad ette aimata ja ennetada ettevõtete-majanduse tuleviku arenguid.