Tallinn asub sundüürnikele mere äärde eramuid ehitama

Tänasel linnavalitsuse istungil peaks Tallinna linnavalitsus jagama Saviliiva elamurajooni kruntideks. Eesmärk on, et hinnalisse Rocca al Mare piirkonda, mere lähedale, kerkiks linna toel uus asum, mida ehitab Merko ja spondeerib Tallinn. Sinna tuleb 36 elamut ning 13 kortermaja. Lisaks lasteaed, haljastus, teedevõrk, kommunikatsioonid ning tänavavalgustus. Viimased maksab kinni Tallinna maksumaksja, kuna Saviliiva elamurajoon on osa Keskerakonna valimislubadusest "5000 eluaset Tallinna".

Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul võib Merko kopa maasse lüüa juba märtsis. 2003. aastal riigihanke hoonestuskonkursi võitnud ASi Merko pakkumine oli 11 500 krooni ruutmeetri eest, praeguseks on ehituse hinnad aga märgatavalt kasvanud.

Aasa sõnul pole veel hinna suhtes läbi räägitud, kuid eellepingus on punkt, mille järgi võib ehituse hind muutuda ehitushinna koefitsiendi võrra. Viimasel kahel aastal on ehitushinnaindeks statistikaameti andmeil kasvanud 6-7% aastas. "Tõenäoliselt sama hind ei jää ja tõuseb 10-15%," arvas Aas. Ehk siis kuni 13 200 krooni ruutmeetri eest.

Merko Ehituse esindajad Saviliiva asumit puudutavate küsimustele ei vastanud.

Lisaks Saviliiva elamurajooni alustamisele valmib tänavu 224 munitsipaalkorterit Irus, järgmise aasta kavas on kaks ehitust Põhja-Tallinnas ja 2008. aastal valmib koos Skanskaga Loopealse projekti tulemusena 650 korterit Lasnamäele.

2001. aasta novembris tegi Tõnis Paltsu juhitud Tallinna linnavalitsus Hillar Tederi firma Ühendatud Kapitaliga tehingu, millega linn sai firmalt Saviliiva tee 8a ja Vabaõhumuuseumi tee 95b krundid ning andis tasuta vastu Rocca al Mare kauabanduskeskuse ja Merekeskuse aluse maa.

2003. aastal korraldas Edgar Savisaare juhitud Tallinna linnavalitsus Saviliiva tee 8a ja Vabaõhumuuseumi tee 95b kinnistutele hoonestusõiguste seadmise eelläbirääkimistega pakkumise.

Pakkumise esitasid Merko Ehitus, KMG Ehitus ja Skanska EMV.

Linnavalitsuse moodustatud komisjon tunnistas oktoobris parimaks Merko Ehituse. Otsus sattus avalikkuse tähelepanu alla, sest valituks ei osutunud odavaim pakkumine. Ühe ruutmeetri kaalutud keskmine maksumus oli 11 544 krooni, ehkki linnavalitsus lubas jääda 10 000 krooni piiresse. Odavaim pakkumine oli KMG Ehitusel 9200 krooni ruutmeeter, toonane keskerakondlasest abilinnapea Aivar Pärna põhjendas nende kõrvalejäämist ebapiisava vormistusega.

Toonaste hindade järgi oleks kujunenud Merko poolt püsti pandud korteri hinnaks pool miljonit ja elamul 1,3-1,7 miljonit krooni.

Linna kanda jääksid kulud infrastruktuuri eest, valgustus, haljasalad, samuti jäi linna ülesandeks detailplaneeringu koostamine.

Elamurajooni ehitusajaks plaaniti kolm aastat.

Asumi planeeringu ja elamute arhitektuurilise lahendi aluseks on arhitektuuribüroo Ehala&Irik töö.

2005. aasta suvel kinnitas Tallinna volikogu detailplaneeringu, võimukoalitsioonis olid Res Publica ja Keskerakond.

Endine Keskerakonna Tallinna koalitsioonipartner Res Publica ei toeta Keskerakonna algatatud elamuehitusprogrammi "5000 eluaset Tallinnasse", sest peab seda kalliks ning ebaefektiiveks.

"Leiame, et see programm ei ole ennast õigustanud. Ühelt poolt müüb linn 300 krooniga ruutmeeter enda omanduses olevaid kortereid, teiselt poolt finantseerib ehitusi, kus ruutmeetri hind on üle kümne tuhande krooni," põhjendas Tallinna piirkonna esimees Sven Sester.

Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et uutes munitsipaalmajades pole kortereid saanud mitte ainult sundüürnikud, ja osa, kes on saanud, on jäänud võlgadesse. Ka ei lahendaks elamuehitusprogramm täielikult eluasemeprobleeme. Tempo on selleks liiga aeglane ja meetod liiga kallis.