Täna algab USA äriajaloo tuleproov - Enroni kohtuasi

USA suuruselt kuues börsifirma Enron vajus 2001. aasta lõpus suure pauguga kokku. Enne seda oli Enronist räägitud enamasti ülivõrdes. Tagajärjed olid rängad.

Enron oli oma ajastu lemmiklaps, seetõttu süüvib see kohtuasi inimeste mällu rohkem kui ükski teine valgekraede protsess, ütles California ülikooli abiprofessor Bernard McCord.

Süüdistajaks on riik ise, keda esindab USA justiitsministeerium. Nelja aastaga on kogutud 200 miljonit (!) lehekülge materjali ja kuudepikkusel protsessil tahetakse ära kuulata kuni 250 tunnistajat.

Ka vastasleer on hoolega valmistunud. Kahe kohtualuse, Enroni endiste juhtide Kenneth Lay ja Jeffrey Skillingi kaitsmiseks on palgatud terve armee USA tippadvokaate.

"Juhul kui valitsus jääb Enroni vastu kaotajaks, oleks see valitsuse sümboolne lüüasaamine võitluses valgekraede kuritegevuse vastu. Selles võidakse näha tõendit, et osa juhtumeid on kriminaalprotsessiks liiga keerulised," ütles Columbia ülikooli professor John Coffee.

Enne pankrotti minekut oli Enron maailma suurim energiamüügifirma, mis kiitles, et mõlemal pool Atlandi ookeani on tema gaasi- ja energiamüügi turuosa 25%. Tegelikult oli see ca 15%. Enron oli alguse saanud Texase osariigi gaasijuhtmefirmast, mis oli oskuslikult ära kasutanud energiaturgude liberaliseerimist ja plahvatuslikult laienenud.

Enroni uurimise käigus on selgunud, et just see firma manipuleeris California osariigis 2000. aastal puhkenud suure elektrikriisi ajal hoolega hindadega. California osariigil kulus elektrisüsteemi stabiliseerimiseks hiljem 20 miljardit dollarit.

Et Enron on Texase osariigis tegutsev firma, kujunesid selle ülesehitajal ja juhil Kenneth Layl eriti lähedased suhted endise osariigi kuberneri ja praeguse presidendi George W. Bushi ja tema administratsiooniga. "Kenny Boy", nagu Bush teda hellitavalt kutsus.

Oli ka põhjust, sest CPI keskuse andmeil oli Enron Bushi poliitilist tegevust aastail 1993-2001 rahastanud enam kui 620 000 dollariga. Väidetavalt oli Bush kaalunud Layst teha energeetikaministri.

Kokku oli Enronilt raha saanud 188 Esindajatekoja ja 71 Senati liiget. Enroni aktsiaid oli 35 USA administratsiooni kõrgel ametnikul.

On teada, et Enronis ilustati raamatupidamise tulemusi ja varjati miljardilisi võlgu firmasiseste keeruliste tehingute taha ning esitati aktsiaturgudele illusoorseid aruandeid. Kui asi hakkas välja tulema, otsis Lay abi tuttavatelt poliitikutelt, kuid tulutult. Kui nähti, et krahhist pole pääsu, müüsid firma juhid ja ka poliitikud kiiresti aktsiad maha, mis peagi muutusid väärtusetuks, nagu ka tuhandete töötajate pensionihoiused. Kõige krooniks premeerisid juhid end miljoniliste optsioonidega.

Valitsus ei püüa oma süüdistustes tõestada, et Enron lasti põhja pettuste tõttu, vaid et pettused, sealhulgas Lay ja Skillingi valed, ei võimaldanud turgudel teada, kui halvas seisus firma tegelikult on. Lay ja Skillingi kaitse on üles ehitatud aga sellele, et nad ei teadnud teiste juhtide firmasiseseid väärülekandeid ning et kõik nende turgudele tehtud avaldused olid heausksed ja õiged.