Eesti tööstusettevõtted eelistavad soetada uusi ja moodsaid seadmeid

Iseenesest ei tee aastakümneid kasutuses olnud tööpink oma uue analoogiga võrreldes viletsamat tööd, kuid üldiselt kehtib reegel, et mida vanem on seade, seda rohkem oleneb töö kvaliteet töötajatest, kes seda seadet käitavad. Loomulikult võimaldavad moodsad tööstusseadmed ka tööjõukulusid kokku hoida, seda eriti üha süvenevat survet palgatõusule arvestades.

OÜ AT Metalli Grupp investeeris kolme uue metallitööpingi soetamiseks ja Tartu külje all endisest sigalast ümberehitatud tootmishoone remondiks kokku 15 miljonit krooni. Välispartnerid, kellele allhanketööna mitmesuguseid metallitöid tehakse, nõudsid lihtsalt ja konkreetselt, et tehnoloogia olgu ajakohane, muidu tellitakse töö teistelt. Et tagada tellimuste järjepidevus ja ka laenukoorma all ellu jääda, tuli samal ajal ettevõtte kulusid kokku tõmmata ning raha uute seadmete ostmiseks välja käia.

"Meil oli valida, kas investeerida või üldse tegevus lõpetada, sest vanad seadmed jäid meie jaoks juba aeglaseks ja mõttetuks, nad väsisid lihtsalt ära, jäid elule jalgu," iseloomustab uute seadmete ostuks tehtud investeerimisotsust AT Metalli Grupi juhataja Aare Tamm. "Kui tahad turul nähtava ja konkurentsivõimelisena püsida, siis peab firma tehniline park olema tasemel."

Tamme sõnul esitati pakkumine viiele firmale, kes põhimõtteliselt analoogseid, just tema ettevõttele vajalikke seadmeid maale toovad. OÜ Swedish Tool tarnitavate Daewoo seadmete kasuks otsustamisel said lõpuks määravaks ühest küljest isiklikud, juba koolipäevilt alguse saanud suhted, teisalt loomulikult ka seadmete parameetrid ning ostu- ja tarnetingimused.

"Tänapäeval võib siia ju igasuguseid maailmas leiduvaid seadmeid tellida, aga lõpuks peab ikka millegi vahel valima," märgib Tamm.

Seadmed tulid kuu ajaga kohale, maksta tuleb ettevõttel nende eest kuue aasta pikkuse liisinguperioodi jooksul. Selle ajaga loodab Aare Tamm ka tehtud rahapaigutuse kuhjaga tagasi teenida.

Eesti krediidiasutustes on nõudmised ettevõtetele seadmete, transpordivahendite ning metsa-, ehitus- või põllumasinate ostuks suhteliselt sarnased.

Seadmete ostmiseks liisingut taotlev ettevõte peab olema äriregistris registreeritud ja vastama seadusandluses sätestatud nõuetele. Firma peab olema jätkusuutlik ning finantsiliselt vähemalt rahuldavas seisukorras. Jätkusuutlikkuse üks olulisemaid kinnitajaid on vettpidavate tellimuste olemasolu, näiteks vähemalt lähemaks aastaks.

Liisinguperioodi pikkus sõltub suuresti liisitavatest seadmetest aga ka tagatisest. Üldjuhul peab liisinguperiood olema lühem kui seadme majanduslik kasutusiga, kuigi esineb ka erandeid. Praktikas jääb enamik liisinguseadmete perioode vahemikku 36-72 kuud. Näiteks Hansa Liisingu liisinguperiood on vahemikuks 6-60 kuud.

Liisingu intress kujuneb erinevate komponentide, nagu finantseerija poolt võetavad riskid ja turusituatsioon, kombineerimisel. Omafinantseering sõltub konkreetsest soetatavast seadmest, näiteks selle võimalikust järelturust. Kui tegemist on väga eksklusiivse seadmega või kui ettevõte ei suuda selle soetamise vajalikkust pangale piisavalt veenvalt selgeks teha, võidakse omafinantseering määrata suhteliselt kõrge.

Põhilised dokumendid, mis pangale lisaks taotlusele tuleb esitada, on müüja hinnapakkumine, väljavõte äriregistrist, majandusaruanne, põhikiri ja tegevusload, eriti suuremahuliste ostude puhul ka äriplaan.

Allikad: SEB Eesti Ühispank, Hansapank, Krediidipank, Parex Pank, Sampo Pank, Nordea Pank, Äripäev