Ümbrikupalkade maksjale eluaegne osaluskeeld

Valitsuses heaks kiidetud riigihangete seaduse eelnõu ütleb, et tellimustööde saajad peavad edasipidi tõendama, et maksavad oma töötajatele vähemalt 70% sektori keskmisest palgast oma piirkonnas.

Äripäeva meelest ei tohiks seda sätet seadusesse sisse jätta, sest see ajab hinnad kunstlikult kõrgeks ega kontrolli alltöövõtjaid. Selle asemel pakume teise lahenduse: kes vahele jääb, saab eluaegse riigihangetel osalemise keelu.

Midagi tuleb ette võtta. Praegu on tekkinud kurioosne seis, kus riik aitab kaasa ümbrikupalkade levikule. Riigihangete seadus käsib tellijal eelistada kõige odavamat pakkujat ja see annab varimajandust viljelevaile ettevõtjaile konkurentsieelise, tunnistas maksu- ja tolliamet hiljutisel pressikonverentsil.

Eelmise aasta alguses hakkas maksu- ja tolliamet vanade paberite uurimise asemel tegema kontrolle reaalajas. Esimesed kontrollid viisid ehitustele ja just riigihangete objektidele. Järv, kuhu sukelduti, osutus saagirikkaks.

"Mitmed hankemenetluse käigus tehtud pakkumised tõusid, ka kaks korda," valgustas maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe eelmisel nädalal kontrollide tulemusi.

Ümbrikupalkade vältimiseks riigihangetel otsustati uude riigihangete seadusesse kirjutada sisse sotsiaalmaksunõue. Ettevõtjate liidud on pidanud seda heaks mõtteks - nii kaubandus-tööstuskoja kui ka tööandjate keskliidu esindajad on uut seadusesätet toetanud. Sama meelt on olnud ka ausad ettevõtjad, kellel pettusega saadud konkurentsieelis harja arusaadavalt punaseks ajab.

Kuid ettepanekul on kaks puudust. Esiteks on oht, et see ajab riigi jaoks kunstlikult hinnad üles (tõsi, eeldatavasti laekub maksude kaudu osa sellest tagasi) ja piirab vaba konkurentsi. Mis siis, kui ettevõte siiski suudab odavama palgaga turul läbi lüüa? Pealegi on küsitav, mis see keskmine täpselt on. Näiteks võib öelda, et ettevõtetel on nüüd kasulik registreeruda piirkonnas, kus ehitajate keskmine palk on madalam, sest 70% arvestatakse piirkonna ja sektori keskmise alusel.

Teiseks probleemiks on see, et sotsiaalmaksunõue sätestati pakkujale ehk peatöövõtjale, kuid alltöövõtjatele seda esitatud pole. Sellele on juhtinud Äripäevas tähelepanu ehitusfirma ASi Talter juht Sven Pertens (10.11.05) ning ka Eesti Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis (01.02.06).

Äripäeva ettepanek ei lubaks juhtuda sellel, et peatöövõtja sõidab ümbrikupalkade maksmise keelust üle sellega, et laseb seda teha kellelgi teisel. Maksuamet kontrolliks ühtemoodi nii väikesi kui ka suuri ja ka otsus oleks kõigile üks - enam riigihankel osaleda ei saa, ei pea- ega alltöövõtjana. Eestis kehtiks riigihangetel nulltolerants pettuste suhtes ning iga pea- ja alltöövõtja vastutaks ise enda eest kõige naha ja karvadega.

Jääb veel oht, et hangetelt eemaldatud firma juhid teevad järgmiseks hankeks uue ettevõtte. Usume siiski, et see oht on väike, sest tööjõud pole nii mobiilne ning ka info petturite kohta liigub. Ja isegi juhul, kui endised petturid uue ettevõtte rajavad, on nad nüüd motiveeritumad juba ausalt palka maksma.

Autor: ÄP