ELi tööturu piirangute mõju väike

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 7. veebruar 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ELi tööturu piirangute mõju väike
Samuti väidab raport, et minna tahtjaid pole tõkked takistanud, sest liikumapanev jõud on nõudlus. Nii on pigem kasvanud musta tööjõu osakaal või leiutatud muid võimalusi, näiteks renditööjõu kasutamise kaudu.
Euroopa Komisjon soovitab oma järeldustes liikmesriikidel hoolikalt kaaluda, kas üleminekuaja jätkamine tööjõuturu avamiseks on ikka vajalik. Kedagi sundida komisjon ei saa - pärast esimese kaheaastase üleminekuaja lõppu tänavu 1. mail on liikmesriikidel õigus jätkata oma tööturu kaitset veel n-ö kolm pluss kaks aastat. Seega aastani 2011.
Vähemalt kaks liikmesriiki - Saksamaa ning Austria - on juba saatnud selge signaali, et piirangud jäävad jõusse. Soomeski pole veel selgust - tööminister ja valitsus on tööturu vabakslaskmise poolt, kuid asja arutav tööturu osapoolte komisjon selle nädala esmaspäeval üksmeelele ei jõudnud. Kõnelused jätkuvad reedel, otsuse teeb lõpuks parlament.
Komisjon väidab avalikustamise eel juba ulatuslikult meediasse lekkinud raportis, et "nende riikide kogemused, kes otsustasid kohe üleminekuperioodi algusest piiranguid mitte rakendada, on olnud positiivsed." See tähendab Iirimaad, Rootsit ja Suurbritanniat. "Tööjõu vaba liikumine ei ole kodumaisel tööturul tõrkeid põhjustanud… ega koormanud sotsiaalkindlustussüsteemi," ütleb raport.
Uute liikmesriikide tööjõu osakaal on jäänud riigi enda töötajate hulgas kaduvväikeseks ning selgelt alla väljastpoolt Euroopa Liitu vanadesse liikmesriikidesse saabunud sisserändajatest. Uutest liikmesriikidest saabunute hõivatuse protsent on viimastest tavaliselt ka kõrgem ning ületab mõnes riigis, nagu Hispaania, Iirimaa ja Suurbritannia, isegi kohaliku elanikkonna hõivatuse astme.
Veel näitab komisjoni analüüs, et idaeurooplaste roll tööturul on olnud eelkõige täiendav.
Tööpuudus näiteks Suurbritannias on jätkuvalt vaid 4,7% ja Iirimaal 4,3% ning idaeuroopa tööjõud on neis riikides aidanud palgasurvet sordiini all hoida.
Täpset ülevaadet välismaale tööle läinud eestlastest ei ole, kuna inimesed ei pea oma tööleminekust aru andma. Nende andmete põhjal, mis sotsiaalministeeriumis olemas, on eelistuste esikolmikus Suurbritannia, Iirimaa ja Soome.
Läinud aasta juuni lõpu seisuga oli näiteks 2004. aasta 1. maist Suurbritanniasse tööle läinud 3260 inimest. Neist enamik on liigitatud kontoritöötajate klassi, järgnevad teenindus- ja põllumajandussektor.
Umbes samal perioodil oli Iirimaale tööle minejaid 2861. Soome kohta on raske numbrit esitada, sest paljud on tööl renditööjõuna.
Ei ole saladus, et ELi tööturu avamisel on ka varjuküljed, millest akuutseim on oskustööliste lahkumine uutest liikmesriikidest Lääne-Euroopa paremale palgale.
Lätis avaldas arvamusuuringute firma SKDS läinud kuul küsitluse, mille järgi 22,2% vastanuist hindas järgmise kahe aasta jooksul välismaale tööle mineku tõenäosust suureks või väga suureks. Ametlikel andmeil töötab välismaal praegu üle 50 000 Läti kodaniku, tegelikku arvu ei tea keegi.
Uute liikmesriikide tööjõu põua katab omakorda Ukraina - Poolast on tulnud teateid, et valitsus plaanib ukrainlastele töölubade andmist lihtsustada. Praegu riigis töötavatel ukrainlastel on Poola tööministeeriumi andmeil tööluba vaid murdosal.
Hetkel kuum