Kodu vanas tootmishoones

Kui mõned aastad tagasi mõjus Kalamaja servas vanasse tootmishoonesse kavandatud Art Depoo projekt korteriturul särava tähena, siis tänaseks on ettevõtmise kasumlikkusest haaranud kinni ka teised arendajad.

Nii peaksid järgmisel aastal valmima 181 korterit Lutheri kvartalis kunagi sama nime kandnud vineeri- ja mööblivabriku ruumides ning endise tselluloositehase, praegu Fahle nimelise hoone ajaloolises paekiviosas peaks juba selle aasta lõpuks ootama elanikke 54 uuenenud korterit.

Millised on aga selliste korterite ostjate ootused? Kiirküsitlus tuttavate seas näitas, et eelkõige vaadatakse hoone asukohta, seejärel hinda ning alles siis välisilmet ja viimistlust. Endiselt kehtib mõte, et kui midagi sobivat on saada, siis tuleks see enne euro saabumist kindlasti ära osta. Kui ei sobi, saab pärast nagunii vaheltkasuga edasi müüa.

Lutheri kvartaliga samas hoonekompleksis eelmisel aastal korteri ostnud disainer Pille Taeli sõnul on ta valikuga rahul. "Kui tüüpmaja puhul omandad sa ühe paljudest ühesugustest karpidest, siis kunagi tootmiseks kasutatud kõrged ruumid toidavad kodu kujundaja mõttelendu tubli annuse ideedega," arutleb ta. "See on keskkond, kus tunned ennast hästi. Ja sobiv näiteks koduse stuudio loomiseks."

Fahle paekivimüüride vahele korteri muretsenud Agor Eiskopi arvates oli just vana tööstushoone selleks plussiks, mis ostuotsust tugevalt mõjutas. "Need paksud paekivimüürid ja kuni neli meetrit kõrged laed ning seinast kohati välja ulatuvad rauast kronsteinid on just see, mis loob ühele omanäolisele elamisele sama erilise tausta," selgitab ta.

Üks asi, millega taolise korteri ostja peaks kindlasti arvestama, on Eiskopi sõnul see, et tuleb olla ka ise aktiivne osaline kogu ehitus- ja viimistlusprotsessis. "Siin on palju võita ja kaotada, sest kohalolek aitab säilitada näiteks vana originaalviimistlust, mis ehitaja arvates on kohati tarbetu. Samuti on nii suhteliselt valutu teha töö käigus muudatusi, mis hiljem juba raskeks või võimatuks osutuvad."

Peab arvestama ka sellega, et tavalisest pea kaks korda kõrgemad ruumid vajavad rohkem kütet ja sellest tulenevad ka suuremad küttearved. "Olin sellega juba korterit ostes arvestanud, et kulud on suuremad. Aga kuludest olulisem on teadmine, et mul on vana ja väärika viimistlusega hoones omanäoline korter," ütleb Eiskop.

Lutheri kvartalisse korteri broneerinud Ulla Kersi arvates sobib talle omapära hindava inimesena kindlasti tööstushoone. "Selles on teatud ajastu edulugu ja oma ajalugu, mis teeb elukeskkonna huvitavamaks," ütleb ta.

Teiste projektidega võrreldes meeldisid Kersile Lutheri kvartalis läbimõeldud ja ajalooga siduvad detailid. "Panipaikade ustel on Lutheri vineertoolide mustri kujund," toob ta näite.

Lutheri kvartali hoonetele uue näo andmisega igapäevaselt tegevuses oleva ARS projekt arhitekt Rasmus Tamme arvab, et tegu on hetkel ühe huvitavama projektiga Tallinnas. "Tegu on soodsa asukoha, valgusküllaste akende ning käsitsi murtud paekiviga viimistletud hoonega," sõnab ta.

Kuna tegu muinsuskaitsealuse hoonega, siis tähendab see Tamme sõnul seda, et kõik lahendused tuleb hoolikalt läbi mõelda ja kohandada kaitsekohustises olevatele ettekirjutustele. "Kuna hoonet ei saa väljast soojustada, siis on ilmne, et küttekulu tuleb siin suurem kui tavalisel korteril. Tootmiseks ehitatud hoone polnud ju nähtud ette püsivaks elamiseks," selgitab ta.

"Samuti tuleb kõik nõuded mürale ja ventilatsioonile lahendada vastavalt täna kehtivatele nõuetele," lisab ta. "Seda tuleb teha aga nii, et hoone säiliks võimalikult ehedal kujul ning annaks uutele omanike edasi selle sajandivanuse hõngu ja avaruse, mida paljud ostjad siit ilmselt loodavad leida."

Kogu kvartali lahenduses on Tamme sõnul mõeldud inimeste mugavusele. Siseõu peab jääma haljastuse ja inimeste pärusmaaks, parkimiskohti sinna ei tule. Samuti peaks kvartali ühte tiiba (nn masinasaali), mida ei tohtinud korteriteks ümber ehitada, kerkima tulevikus tervisekeskus.