Medaleid aitas võita kiire majanduskasv

Tõnis Oja 10. märts 2006, 00:00

Selle nädala alguses rõõmustas statistikaamet teatega, et möödunud aasta neljandas kvartalis kasvas majandus üle 10 protsendi ja seda teist kvartalit järjest. Mõned nädalad varem rõõmustasid Kristina Šmigun ja Andrus Veerpalu Torino olümpiamängudel kolme kuldmedali võitmisega.

Ehkki kullavõidu peasepistajad on sportlased ja nende treenerid, võib üheks oluliseks olümpiaedu tagajaks pidada Eesti kiiret majanduskasvu. Ei ole juhus, et olime mitme Euroopa suurriigi sportlasdelegatsiooniga võrreldes edukamad nii viimastel taliolümpiamängudel kui ka möödunud suvel toimunud kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Helsingis. Olen veendunud, et demokraatlike riikide sportlaste edu tippvõistlusel on sõltuvuses riigi majanduskasvu kiirusega. Tegelikult on nende kahe esmapilgul üpris erineva nähtuse seos loogiline. Kiire majanduskasv riigis tähendab seda, et ettevõtted ei pea mõtlema kulude kokkuhoiu peale, vaid teevad ambitsioonikaid plaane. Nad ei ole konservatiivsed turunduseelarve koostamisel, mis omakorda tähendab sportlastele paremaid sponsorlepinguid. Kui ettevõtete käibed ja kasumid ei kasva, hakkavad juhid mõtlema kulude kokkuhoiule ning on karta, et sportlaste toetused on esimesed, mida kärpima hakatakse.

Kiire majanduskasvu perioodil kasvavad ka meie sissetulekut ja inimesed leiavad üha enam võimalusi sportimiseks. Seega, kui soovime, et meie sportlased tooksid üha rohkem medaleid nii olümpiamängudelt kui ka teistelt suurvõistlustelt, peame hoolitsema selle eest, et kiire majanduskasv jätkuks veel pikkadeks aastateks.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:49
Otsi:

Ava täpsem otsing