Lõviosa juurikatest tuleb eestlase toidulauale Laheotsa talu maadelt

Töötajaid on kokku 80 ringis. "Kasutame suviti ka hooajatöölisi, seega päris täpset numbrit ei oska ütelda," selgitab Valk. "Praegu seisame paraku silmitsi suure tööjõupuudusega, viimaste kuude jooksul on lahkunud üsna palju inimesi - küllap on töötasu ja töökoormuse vahekord nende arvates mujal parem."

Tellimused ja nõudlus kaupade järele on Valki sõnul väga suureks läinud ja inimesed ei ole koormuse kasvamisega rahul. "Palgad on Euroopa keskmisega võrreldes väikesed, aga olen välja arvestanud, et Euroopa Liidu riikide tasemel palkade maksmiseks kuluks aastas umbes pool miljonit krooni," räägib Valk. "Tööviljakus ühe töötaja kohta peaks aga sellisel juhul olema vähemalt 1,5 miljonit krooni aastas - sellist viljakust pole aga Eesti põllumajanduses veel kusagil. Seepärast ongi meie üheks peamiseks tulevikuplaaniks kulude optimeerimine ja tööviljakuse tõstmine."

Valk räägib, et on mõelnud värkstoanduse ehk siis köögivilja koorimise ja keetmise suhtes midagi ette võtta. "Peaks kas tooteid vähendama või siis hoopiski piirduma edaspidi vaid pestud köögivilja pakendamisega," ütleb ta. "Meie põhikultuurideks on kartul, porgand ja söögipeet. Nendega järgmisel aastal piirduksimegi." Valk ütleb, et katsetatud on ka sibulatega, aga neid ei ole Eesti tingimustes kasulik kasvatada, kuna kliima on pisut liiga jahe.

Johannes Valk viibib enamiku ajast ettevõtte Laagri kontoris ja tegeleb firma finantsilise poole korraldamisega, talus kohapeal ajab asju tema poeg Almer Valk.

Eesti põllumajandus on Valki sõnul töötanud kogu iseseisvusaja jooksul oma teiste maade konkurentidega võrdsetes tingimustes.

"Toetusi sai Eesti põllumees eelmisel aastal aga ühe hektari kohta viis korda vähem kui tema naaber ja konkurent Soomes ning 2-3 korda vähem kui Euroopa põllumees," selgitab Valk. "Kui aga rääkida perioodist enne Euroopa Liiduga liitumist, siis oli põhiprobleem see, et piir oli kõigile avatud ja kõik said Eestisse kontrollimatult tuua igasuguse kvaliteediga ja igasuguses koguses kaupa - nt Ameerika või Uus-Meremaa kanakoivad -, ning need lõid põllumajanduses hinnad kunstlikult alla."

Viimasel ajal on põllumajandus Valki arvates elavnenud. "Kõige otstarbekamaks peetakse veise- ja sealiha ning piimasaaduste tootmist," leiab ta. "Samas ei näe mina mingit takistust, miks ei võiks toota ka kartulit ja köögivilja. Küll aga on Eesti oludes vähem mõtet teravilja- ja linnukasvatusel, kuna kohalik sööt on kallis ja sissetoodud söödale lisanduvad transpordikulud."q

Oleme Laheotsa taluga konkurentideks olnud juba viimased 16 aastat ja loodame, et oleme ka edaspidi.