Ülikool peibutab tehnikaimega

Ruumiline trükkimine sarnaneb tavaprinteri omaga, kuid paberi asemel on pulber ja tindi asemel liim. Kolmemõõtmeline detail valmib õhukeste kihtide üksteise peale ladumisega ja nendesse liimiga vajaliku kuju "trükkimisega". Printimine ise ei võta palju aega, kuni veerand tundi, kuid seejärel peab detail veel tunni-kaks kuivama. Hiljem toode puhastatakse, vajadusel kaetakse tugevdava ainega. Protsess on igal juhul kiirem kui käsitsi valmistamine ning valmistooted on võivad olla nii kõvad kipsilised, elastsed kummilised kui ka valuvormid.

"Ainuke puudus on, et ta ei prindi värviliselt," tõdeb sama instituudi tehnik Kaimo Sonk, kes tuleb kiirelt kohale vaid selleks, et meile seadme tööpõhimõtet tutvustada. Ta teeb seda lühidalt ja selgelt.

Sutt näeb printeril kolme põhilist kasutusvaldkonda: tööstuses prototüüpide tegemisel, kui lõiketöötlusmeetod on liiga kallis või kui detaili on tarvis kohe ja kiiresti. Samuti võiks seda kasutada meditsiinis vajaliku piirkonna (näiteks kolju) väljaprintimiseks, et harjutada enne keerulist operatsiooni.

Seade sobib ka vabasid vorme armastavate arhitektide ja kunstnike ideede teostamiseks, kuna printer on väga täpne. "Temaga annab kõike mõõtkavas teha ja välja printida," selgitab Sutt uhkelt.

Lisaks ruumilisele trükkimisele on olemas ka teisi 3D-printimistehnoloogiaid, nagu kihtvalmistus või laseriga puhasvormimine.

"Selle peale hakkas hammas," ütleb masinaehituse instituudi assistent Martinš Sarkans selgituseks, miks valiti just ruumiline trükkimine, ja lisab: "Teised on liiga kallid." Samal põhjusel ei soetatud ka värvilist 3D-printerit, mis on tegelikult olemas.

TTÜ tutvustas end avatud uste päevaga Tallinnas ja Tartus ning laupäeval plaanitakse sõita Jõhvi. Printerit sai näha vaid Tallinnas, sest selle vedamine on keeruline.