Käsitöö pakub vaheldust masstoodangule

Kõige rohkem töökodasid, ateljeesid ja galeriisid leiab tavaliselt vanalinnadest. Mõnel pool tegutsevad ka gildid, kuhu on koondunud erinevate alade meistrid. "Mingil hetkel eestlased justkui unustasid oma identiteedi ega pööranud suurt tähelepanu ka sellele, mida nad kinkisid. Nüüd on ka äriringkond hakanud eestimaist rohkem hindama ja kinkima," mõtiskleb nahakunstnik Pille Kivihall, kelle tegemiste ja loominguga võib tutvuda Tallinnas Katariina käigu Nahakojas.

Kingi valmistamisel eelistavad kunstnikud alati kliendiga koostööd teha. Seejuures on neile tähtis, et kink saaks hea ja kvaliteetne. "Parim kink tuleb siis, kui klient selle tegemisel kaasa viitsib mõelda, siis koorub välja see õige mõte," teab keraamik Georg Bogatkin firmast Bogapott. See nõuab tellijalt küll pisukest ette mõtlemist, kuid ei tähenda, et kunstniku juurde peaks tulema valmis mõttega.

Pille Kivihall selgitab, et sageli tuleb klient isegi kindla mõttega, kuid sellest areneb midagi hoopis muud. "Töö on hea, kui klient on tulemusest rõõmsalt üllatunud. Ma olen püüdnud nii teha, et ta ei ütleks valmis tööd nähes mitte "ahah", vaid "ah!"

Kingituse hea väljanägemise nimel tuleb mõnikord kompromisse teha. "Kliendi visiooni saab teoks teha ainult siis, kui materjali esteetika seda võimaldab. Seepärast on parem usaldada professionaali, kes eseme tekkelooga igapäevaselt tegeleb," räägib Kivihall. Sellega, et tulemus peab rahuldama mõlemat poolt, on päri ka Georg Bogatkin. "Kui ma ikka ei taha mingit eset teha, siis ma ei tee ka," ütleb ta.

Kunstiväärtusega kinkide valikul ei ole piire. Osa neist on juba riiulitel ootamas, kuid palju suurem hulk ideid on veel teostamata. Igat eset saab teha ka keerukamalt ja lihtsamalt - oleneb, kui palju kulutada on võimalik. Pille Kivihalli meelest on väga vahva, kui konservatiivsed firmad otsivad oma imagosse veidi nalja ja fantaasiat. "Kui firma kingib midagi julget ja fantaasiaküllast, siis näitab see, et ta ei alahinda kingi saajat ega pea teda igavaks ja väheloominguliseks," on kunstnik kindel. "Julge kink näitab erksat suhtumist."

Igast materjalist on võimalik meisterdada midagi meelepärast, olgu see siis iluasi või praktiline tarbeese. Nahast saab teha näiteks kauneid kaasi raamatutele ja märkmikele, visiitkaardihoidjaid, kotte, seinakaunistusi, karpe. Savist kannatab voolida peaaegu mida iganes - vaasidest ja lauanõudest kellade, loomade, pastakahoidjate ja rinnamärkideni.

Sageli kasutatakse kingitustes firma sümboolikat või mõnd firma tegevusala sümbolit. Georg Bogatkini käe all on valminud muuhulgas suusakujulised kellad suusasponsoritele, murakamotiividega kruusid-tassid ühele vallale ning ussiga kruusid Põhja-Eesti Regionaalhaiglale. Saviesemete hinnad algavad 100 kroonist ja ülemist piiri pole. Georg Bogatkin lisab, et väikeseid asju saab valmistada palju, kuid suuri mitte - see nad unikaalseks teebki.

"Käsitöö on üllas töö - seda ei saa liiga palju teha, kuid esemete arv on kindlasti kokku lepitav," lausub ka Pille Kivihall.

Mis puudutab ettevõtte logo, siis ei ole üldjuhul muret ka selle kingile paigutamisega. Nime võib peale trükkida, maalida, kasutada metallplaati, võimalusi on palju. "See ei pea siiski suurelt näha olema. Enam ei soovi keegi oma kapil suurte kirjadega esemeid eksponeerida," tõdeb Bogatkin. "Logo võib olla näiteks kruusi põhjas."

Ainulaadse kingi saamiseks tuleb mõistagi varuda veidi aega. Kel seda napib, see peab leppima juba valmis esemetega ateljeedes ja galeriides. Mõnikord võib sealt leida just seda, mida otsima mindi, kuid see ei ole kindla peale välja minek, pigem viimase hetke lahendus.