Tõsipessimist teaks aga, et tõsisema kriisi korral mõjuvad väärismetallid eesotsas kullaga kapitalile magnetina. Kuld on säilitanud oma väärtuse ka ajal, kus muude investeeringute väärtus on oluliselt vähenenud või sootuks kadunud.
Puhtpragmaatiliselt on hetkel näiteks vägagi kahtlaste riikide edusammud tuumarelva loomisel või kas või linnugripp juba iseenesest väga head argumendid kulla ostmiseks. Nii-öelda igaks juhuks. Ühes asjas aga investor ja tõsipessimist ilmselt kokkuleppele ei jõua - selles, kuidas ja mis kujul kulda osta. New Yorgi börsil kaubeldakse kullaga väärtpaberi kujul. Selle ostmine ei erine aktsiate ostmisest.
Üks osak esindab reaalselt eksisteerivat (!) 1/10 untsi kulda, makstes seega ca 60,5 dollarit. Oletame, et investor tahab osta kolm untsi kulda ja ühe dollari eest peab maksma 12,40 krooni. Sel juhul kulub tehinguks 22 617,6 krooni eeldusel, et vahendaja teenustasu on 9 dollarit (111,6 krooni; vähim USA aktsiatega kauplemise tasu). Sarnase kuluga tuleb arvestada ka müügi puhul.
Aktiivselt reklaamitava füüsilise kulla sama koguse hinnaks tuleb 23 832-28 110 krooni. Lisame, et füüsilise kulla ostu-müügi hind võib olla suurem kui väärtpaberistatud kullal ning kuskil peab seda ka hoidma. Madratsi all? Mis saab siis, kui on tahtmine kulda veidi mehisemalt raha paigutada? Idee kullakuhjast voodi all ei kõla just turvaliselt.
Mida tahan väita? Seda, et ka pessimist võiks mõelda, kas tal ikka on vaja kuldmünti igal õhtul sõrmede vahel keerutada nagu "Sõrmuste isanda" tegelasel või piisab talle sellest, et see kuld on kuskil olemas. Kõik sõltub muidugi kogusest ja pessimismi astmest. Kui eeldada, et saabumas on tohutu globaalne kriis ja kulda nähakse kui ellujäämise vahendit, pole füüsilisel kullal tõesti asendajat.
Sellise nägemuse puhul ei tasu teha seda viga, et kulda soetatakse suure numismaatili-se väärtusega müntide kujul. Tõeliste kataklüsmide korral on münt väärt vaid nii palju kui temas sisalduv metall, aastaarv ega näopilt ei maksa midagi.
Kui jutt on investeerimisest-spekuleerimisest, kaldub minu sümpaatia "taevaste tänavakividega" kauplemisel väärtpaberistatud kullale. Odavam ja mugavam, kuigi jah, veidi igavam.
Seotud lood

Võlakirju saab märkida 24. septembrini