• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maadevahetusest on nähtaval jäämäetipp

    Avalikkusesse jõudnud ja kõrgele ulatuvaid kuritarvituskahtlusi maadevahetuse valdkonnas võis aimata juba mõni aasta tagasi. Või vähemasti prognoosida sellest momendist, kui said teatavaks Natura programmiga määratletud looduskaitselised alad Eestis.
    Natura aladele kehtestati teatavasti olulised piirangud mitmetes inimtegevuse valdkondades, peamiselt aga ehituses ja ettevõtluses. Paljudele maaomanikele oli see ootamatuseks kavatsetud arendustegevuses. Mõnikord sai seda muidugi vaadelda ka põhjendatud ootuste printsiibi kahjustamisena.
    Kindlasti on keskkonnakaitselised abinõud tänapäeval vältimatud ning keegi ei ole põhimõtteliselt nende vastu. Samas on tekitanud küsimusi, kas selliseid piirangulisi alasid oli tarvis nii ulatuslikult - sageli Eestis üsnagi tavalistes piirkondades. Liialdused ei ole kasulikud ühelgi alal ja panevad küsima, kelle ja millistes huvides need tehti.
    Hoopis vastuvõtmatu oleks, kui loodushoiukava sisaldaks endas salakavalat eeldust, mis võimaldaks kellelgi kasutada programmi isikliku või ametkondliku kasu saamiseks. Skeemi järgi, et asjast huvitatu peab end ülemäärastest kitsendustest kuidagi vabaks ostma - otsekui kunagi osteti end pattudest vabaks indulgentskirjadega.
    Selliseid tõenäosuslikke kahtlusi ei õnnestu loomulikult tõestada, ent tõsiste kuritarvituste kahtlused on reaalselt olemas - kui muidugi varsti ei leita, et kõik oli juriidiliselt korrektne.
    Iseloomulik on veel, et viimase paari aasta maa-afäärid leidsid aset kõrgemates sfäärides - väikeomanike maavahetustaotlustele öeldi enamasti ära. Maavahetuste võimalustest neid ei informeeritudki.
    Olukorra plahvatusohtlikkusele juhtis tähelepanu juba akadeemik Anto Raukase õigusjärgsete omanike nimel koostatud kiri, mis märtsis 2004 saadeti keskkonnaministrile.
    Oma vastuses minister ei võtnud omaks ühtegi kriitilist seisukohta Natura programmi suhtes. Kuid viimaste kuude sündmused näitavad siiski, et kriitikaks oli rohkesti alust. Seepärast tuleb kas või hilinemisega teha õigusloomes ning Natura programmis olulisi korrektiive. Arvatavalt on praegused kuritarvituskahtlused vaid jäämäe nähtavale tulnud osa ning asi on veel murettekitavam.
    Maadevahetus on paratamatult vajalik, kuid see peab olema läbipaistev, arusaadava reeglistikuga ja ühesugune kõigile. Praegu võib olukorra kokku võtta ütlusega - mis lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale. Eelistuslikkusest tuleb lahti saada - selles sisaldub ulatusliku korruptsiooni võimalus. Maavahetusprobleemid on aktuaalsed just praeguse ehitusbuumi ajal, mil otsitakse kõikvõimalikke teid oma äriideede elluviimiseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: Tartu Kivisild ei ole muumia
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Keskpanga kohtumine pani turud langema
Föderaalreservi otsuse valguses võttis USA börs peale hommikust tõusu suuna alla, vahendab Yahoo Finance.
Föderaalreservi otsuse valguses võttis USA börs peale hommikust tõusu suuna alla, vahendab Yahoo Finance.
Jaan Kalmus: 35 aastat kroonikuna kaamera taga
Kuu aja pärast peab 35 aasta tegutsemisjuubelit Eesti vanim erafirma, Tartus video- ja heliteenust pakkuv OÜ Audio-Video. Uue aasta algul vahetus firmas juhataja: ettevõtte üks asutajaid Jaan Kalmus seenior andis juhtohjad üle Jaan Kalmus juuniorile. Intervjuus Äripäevale ütles Jaan Kalmus seenior, et vastu aitasid pidada usk, lootus, loll järjekindlus ja armastus oma töö vastu, kirjutab neljapäeval, 26.01 Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Kuu aja pärast peab 35 aasta tegutsemisjuubelit Eesti vanim erafirma, Tartus video- ja heliteenust pakkuv OÜ Audio-Video. Uue aasta algul vahetus firmas juhataja: ettevõtte üks asutajaid Jaan Kalmus seenior andis juhtohjad üle Jaan Kalmus juuniorile. Intervjuus Äripäevale ütles Jaan Kalmus seenior, et vastu aitasid pidada usk, lootus, loll järjekindlus ja armastus oma töö vastu, kirjutab neljapäeval, 26.01 Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Juubel: 80aastased Eesti ettevõtjad, kes on jätkuvalt sadulas
Ettevõtlikud ja ärivaistuga inimesed löövad läbi alati. Et aga karmis ärimaailmas enam kui 30 aastat firmat edukalt majandada, peab jätkuma visadust ja muidugi peab tegevus olema meelepärane, kirjutab Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Ettevõtlikud ja ärivaistuga inimesed löövad läbi alati. Et aga karmis ärimaailmas enam kui 30 aastat firmat edukalt majandada, peab jätkuma visadust ja muidugi peab tegevus olema meelepärane, kirjutab Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.