• OMX Baltic0,22%319,39
  • OMX Riga0,1%972,31
  • OMX Tallinn−0,06%2 228,28
  • OMX Vilnius0,43%1 512,81
  • S&P 500−1,09%7 659,44
  • DOW 30−0,34%52 002,41
  • Nasdaq −2,14%26 140,03
  • FTSE 1000,38%10 881,9
  • Nikkei 2251,39%65 324,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%94,58
  • OMX Baltic0,22%319,39
  • OMX Riga0,1%972,31
  • OMX Tallinn−0,06%2 228,28
  • OMX Vilnius0,43%1 512,81
  • S&P 500−1,09%7 659,44
  • DOW 30−0,34%52 002,41
  • Nasdaq −2,14%26 140,03
  • FTSE 1000,38%10 881,9
  • Nikkei 2251,39%65 324,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%94,58
Avalikkusesse jõudnud ja kõrgele ulatuvaid kuritarvituskahtlusi maadevahetuse valdkonnas võis aimata juba mõni aasta tagasi. Või vähemasti prognoosida sellest momendist, kui said teatavaks Natura programmiga määratletud looduskaitselised alad Eestis.
Natura aladele kehtestati teatavasti olulised piirangud mitmetes inimtegevuse valdkondades, peamiselt aga ehituses ja ettevõtluses. Paljudele maaomanikele oli see ootamatuseks kavatsetud arendustegevuses. Mõnikord sai seda muidugi vaadelda ka põhjendatud ootuste printsiibi kahjustamisena.
Kindlasti on keskkonnakaitselised abinõud tänapäeval vältimatud ning keegi ei ole põhimõtteliselt nende vastu. Samas on tekitanud küsimusi, kas selliseid piirangulisi alasid oli tarvis nii ulatuslikult - sageli Eestis üsnagi tavalistes piirkondades. Liialdused ei ole kasulikud ühelgi alal ja panevad küsima, kelle ja millistes huvides need tehti.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele