Eestis ja Baltimaades üldse on diislikütuse hinnatase kõrgem kui bensiinil.

See on väga imelik, sest kogu muu Euroopa hoiab stabiilselt diislikütuse hinda bensiini omast madalamal. See omakorda soodustab rohkem säästlike diiselautode ostmist.

Eestis ei kutsu inimest diiselautot ostma kõvasti kõrgem kütuse hind, mis Euroopa ostjale on suureks argumendiks.

Eesti kõrget diislihinda põhjendatakse mitmeti. ASi Eesti Statoil kontseptsioonijuht Kai Realo arvab, et diislikütuse hind võib olla bensiini hinnast kõrgem peamiselt kahel põhjusel: hinnaerinevus maailmaturuhindadel ja kohaliku konkurentsi surve bensiinihindadele.

Kohalik konkurents mõjutab tugevamalt enimmüüdud toodete hindu - kuna teenindus- ja automaatjaamade võrgud on orienteeritud ennekõike eratarbijatele. Neis on bensiini tarbimine meie turul selgelt ülekaalus.

Seetõttu on aeg-ajalt bensiini ja diislikütuse hinnavahe tingitud kohaliku konkurentsi survest bensiinihinnale.

Tegelikult on aga diislikütuse tarbimine Eestis suurem kui bensiinil. Miks see diisli hinda ei madalda, põhjendab Realo järgmiselt: Eesti riik ei pea statistikat eraldi vaid autokütustele, numbrites sisaldub ka kütteõli; diislikütuse suurtarbijad ostavad toodet hulgi, olles vahel ise ka maaletoojateks, mistõttu bensiinijaamades müüdav kütus on vaid osa üldtarbimisest; diislikütust võib Eestisse praegu sisse tuua ja realiseerida nii suurema kui ka madalama väävlisisaldusega; teenindusjaamad on orienteeritud erakliendile ja väikese ning keskmise suurusega ärikliendile, mistõttu hinnakujundus jaamades lähtub nende segmentide tarbimismahust.

Alexela Oil ASi müügidirektor Marek Miller peab kõrgema kütusehinna põhjuseks maailmaturu hinda ja bensiini kergemat erikaalu.

Milleri sõnul tasakaalustab natukene hinna erinevust autobensiini kõrgem aktsiisimaks, kuid igal juhul on hetkel diislikütuse ostuhind koos kõikide maksudega ca 0,6-0,8 krooni kallim kui autobensiin. Euroopa Liidus on üldiselt aktsiisimaks autobensiinile veelgi kõrgem, sellest ka üks põhjuseid, miks diislikütus Euroopas bensiinist odavam.

Teiseks ei vaja enamik Euroopa riike talvisel ajal talvediislikütust, mille ühe tonni ostuhind on samuti ca 20-30 dollarit kallim.

Lisaks võib veel spekuleerida, et üldiselt on Euroopa riikides autobensiini postihind suurema marginaaliga kui diislikütus. Seda seepärast, et diislikütust tarbivad valdavalt transpordiettevõtted, kelle tarbimismahud on suured ja nende meelitamiseks hoitakse soodsamat postihinda.

Kütusemüüjad on läbi aegade põhjendanud kütuste jaehinna muutusi erinevate põhjustega, mis teinekord on üsna kummalised.

Aastaid on enimkasutatud võlusõnaks olnud kütuste maailmaturu hinnad. Viimastel aastatel on see põhjus asendunud sisseostuhindadega, aga veel nädalapäevad tagasi toodi hinnatõusu põhjenduseks jaehinnad USAs, mis olevat samuti tõusnud.

Kõige uuema trendina nimetavad kütusefirmad hinnamuutuste põhjuseks kohalikku konkurentsi. Samas kahjuks ei selgitata, milles see konkurents seisneb. Kui keegi välisriigi analüütik või investor peaks meie kütusefirmade avalike sõnavõttude põhjal tegema järeldusi siinse kütuseturu kohta, oleks tema järeldus, et Eestis on äärmiselt ebastabiilne kütuseturg, kus vähemalt iga paari kuu tagant tuleb turule uus või kaob vana tegija, mistõttu ettevõtete turuosad muutuvad pidevalt.

Tegelikult see muidugi nii ei ole.

Minu arvates on lisaks regiooni hulgihindadele ning dollari kursile üheks peamiseks hinnakujundajaks suuremate kütusefirmade, eesotsas Neste Eestiga, plaaniline marginaal (juurdehindlus). See on minu arvutuste kohaselt kahe eelmise aastaga võrreldes 10 protsenti kõrgem.