• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võitlus Balti kütuseäri pärast

    Balti riikide ainus kütusetootja, Leedu Mažeikiu Nafta (MN) on jälle tõmbetuultes. Poola firma PKN Orlen püüab teda Leedu ja Poola valitsuse toel endale saada, kuid venelased ei ole kaotanud lootust MNile käppa peale panna.
    Käimas on kahe suure riigi võitlus Balti riikide kütuseturu pärast. Venelaste Rosneft otsib praegu Euroopas ostmiseks naftatöötlemistehast ja Mažeikiu on kõige sobivama hinnaga.
    Kui Jukos mõni aeg tagasi talle kuuluvad MN aktsiad müüki pani, oli soovijaid neli: Poola PKN Orleni ja Kasahhi KazMunaiGasi kõrval ka kaks Vene firmat, Lukoil ja TNK-BP. Üllataval kombel tegid Vene firmad kõige madalama pakkumise, mis oleks justkui näidanud nende vähest huvi. Kuid analüütikud ütlesid, et Vene valitsus tahab MNi kätte saada väljaspool müügiprotsessi ja palju odavamalt.
    Müügi ajal tekkis Leedus skandaal majandusminister Viktor Uspaskihhiga, kes vastutas valitsuses MNi müügi eest. Pärast Uspaskihhi Venemaale põgenemist majandusministriks saanud Kestutis Dauksys kohtus Venemaa asepeaministri Dmitri Medvedeviga, kelle sõnum oli selge: Venemaa valitsus on MN ostmisest huvitatud.
    Leedu valitsus otsustas strateegilistel kaalutlustel PKN Orleni kasuks, kellele Leedu riik pakkus Jukose 53,7protsendilisele aktsiapakile lisaks veel 30,7%. PKN Orlen, mis on laienenud Saksamaale ja Tšehhisse, peab MNi omandamist tähtsaks. See võimaldaks mitmekesistada eksporti ja saada tugeva positsiooni Balti turul. Paraku on PKN Orleni häda sama mis MNil - temagi töötab põhiliselt Vene naftal.
    Kuna MN on oluline Vene energiahuvides Balti regioonis, siis Venemaa ei taha, et ettevõte läheks Poola kätte.
    Juunis keeras Venemaa lekkele viidates kinni just MNi varustava naftajuhtme, ehkki Venemaal toimub lekkeid mujalgi pidevalt. Venemaa mängis nafta kinnikeeramisega PKN Orleni ostulepingule, kus on kirjas punkt, et kui firma väärtus enne müügitehingut oluliselt väheneb, siis võib ta tehingust loobuda. See avaks Rosneftile jt Vene firmadele uusi võimalusi.
    Oktoobris, kui PKN Orlen esitas Euroopa Komisjonile ostudokumente, toimus MNis salapärane tulekahju, mis sõi firma kasumit ja tekitab tööhäireid veel tükiks ajaks. PKN Orleni juhatuse esimees Igor Chalupec nõudis intsidendi uurimist, mis pankadega laenulepingu sõlmimise edasi lükkab.
    Siis hakkas MNi ameeriklasest tegevdirektori Paul Nelsoni kohta liikuma igasugu kuulujutte. Et Jukose nõukogu nelja liikme arvates mängivat ta kokku poolakatega ja viivitavat tulekahju tagajärgede kõrvaldamisega, et hinda enne müüki madalal hoida. Või siis mängib ta hoopis kokku Leedu ja Poola valitsusega, et näidata tulekahju tagajärgi võimalikult väikestena ja kiirendada sel moel müügitehingu sõlmimist.
    Levis ka kuuldusi, et PKN Orlen peab salaläbirääkimisi ühe USA firmaga, et ehitada Odessa-Brodõ-Plocki-Mažeikiai naftajuhe, mis võimaldaks saada Kaspia naftat Venemaast mööda minnes. PKN Orlen ise eitab kõneluste pidamist.
    Euroopa Komisjon langetas hiljuti otsuse, et juriidilisi takistusi PKN Orleni ja Mažeikiu Nafta tehingu sõlmimiseks ei ole. Selle peale tegi Poola firma avalduse, mille kohaselt loodab tehingu lõpule viia juba tuleva aasta veebruari lõpuks. Uks jäeti siiski praokile, kuna lisati, et tehing saab teoks ainult juhul, kui kõik müügilepingu tingimused on täidetud.
    Venelased püüavad nüüd kindlasti MNi naftaga varustamise häirimist jätkata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.